Loading

Depressioon

Depressioon

Depressioon

Masendustunne, kurbus ja lootusetus on normaalsed tunded, mis meid kõiki vahel valdavad. Kui need aga muutuvad valdavaks pikema aja jooksul ning hakkavad segama igapäevaeluga hakkamasaamist, võib tegu olla depressiooniga.

Depressiooni põhilisteks sümptomiteks on:
• alanenud meeleolu
• huvide ja elurõõmu kadumine
• energia vähenemine

Üle kahe nädala püsinud põhisümptomid, mis häirivad elu, võivad viidata depressioonile.

Lisaks on depressioonil aga ka palju muid tunnuseid. Igal inimesel võib väljenduda depressioon erinevate sümptomitega, pole olemas kahte ühesugust depressiooni.

   Kui soovid taastuda DEPRESSIOONIST

Muud depressiooni tunnused

Depressioon tähendab palju enamat, kui vaid rusutud meeleolu. See ei mõjuta üksnes seda, mida me tunneme, aga ka meie mõtteid, energiatasandit, keskendumisvõimet, und ja huvi ümbritseva vastu. Depressioon avaldab mõju paljudele elu aspektidele.

On uuritud, milliseid tundeid kogevad depressioonis inimesed rohkem, kui need kellel depressiooni pole. Neist uuringutest on välja koorunud erinevad olemise tahud, mida depressioon mõjutab: emotsionaalne tasand, kognitiivne ehk mõttetasand, motivatsioon ja füüsiline ehk kehatasand.

   

Emotsionaalne tasand

Masendunud meeleolu – kui depressioonis inimestelt küsida, mida nad tunnevad, vastavad nad sageli taoliste sõnadega nagu „lootusetu“, „masenduses“, „õnnetu“, „üksik“, „mittetahetud“, „murest murtud“, „kasutu“, „süüdi“, „mõttetu“ jne.

Negatiivsed tunded enda suhtes – võid olla enda suhtes negatiivselt meelestatud ja tunda, et lausa vihkad ennast.

Rõõmu ja rahulolu vähenemine – sa ei tunne rõõmu ja rahulolu tegevustest, mis sulle varem meeldisid. Naudingutunne on justkui puudu.

Huvi vähenemine elu ja inimeste vastu – sa ei tunne ka lähedaste ja sõprade vastu enam selliseid sooje tundeid nagu varemalt. Maailmas toimuv jääb sinu jaoks kaugeks.

Pisarad tulevad kergesti – depressioonis inimesed võivad sageli nutta. Samas mõni inimene hoopis ei suuda nutta.

Huumorisoon on kadunud – see ei tähenda, et sa ei saaks nalja mõttest aru – sul lihtsalt ei teki tunnet, et nali on lõbus ja huumor rikastab elu.

Kergesti ärritumine – võid olla kergesti ärrituv ja ilma põhjuseta solvav ja solvuv.

 

Mõttetasand

Tunned ennast väärtusetuna – hindad end kehvemaks, kui teised. Depressioonis inimese mõtted enda väärtuse kohta võivad olla tugevalt moondunud ja ei ole tavaliselt kooskõlas reaalsusega. Näiteks võib ta mõelda: „Ma olen kõiges läbi kukkunud. Parem, kui mind ei oleks olemas. Ma olen lihtsalt teistele koormaks ja täiesti kasutu. Ma ei ole kunagi midagi väärtuslikku teinud.“

Tulevik tundub lootusetu ja mõttetuna – sa ei usu, et midagi läheks paremaks.

Enesekriitika ja süütunne – probleemide puhul süüdistad eelkõige ennast.

Otsustusvõimetus – sa ei suuda ennast kokku võtta ja selgelt läbi mõelda, mis oleks parim lahendus.

Keskendumis- ja mäluprobleemid – sa ei suuda asjadesse süveneda ja tunned, et ei mäleta olulisi asju.

Sulle ei meeldi oma keha – oled rahulolematu sellega, milline välja näed.

Kuritegu ja karistus – depressioonis olles võib tekkida tunne, et oled mingi kohutavalt halva asjaga hakkama saanud ja vääriksid selle eest karistust.

 

Motivatsioon

Sa ei suuda ennast kokku võtta – justnagu su tahtejõud oleks halvatud. Sul on raske teha väiksemaidki asju. Töö tegemine on suur pingutus.

Soov põgeneda, lõksusoleku tunne – sul on tunne, et tahaksid rutiinist välja murda, saada kõigest eemale. Sageli võetakse selleks appi alkohol või uimastid.

Enesekahjustuse mõtted – see võib varieeruda lihtsalt mõttest „ma soovin, et oleksin surnud, sest elamine on liiga raske“ kuni konkreetsete enesetapumõteteni.

Abitu tunne – tunned, et sul on teistelt rohkem toetust vaja, kui tavaliselt.

 

Kehatasand

Isumuutused – tavaliselt esineb isutus ja kaalulangus, aga võib olla ka vastupidi.

Unehäired – sul kas ei tule õhtul und või läheb uni hommikul liiga vara ära. Une kvaliteet on halb, magad rahutult. Mõnikord magad hoopis liiga palju.

Madal libiido – kaotad huvi seksi vastu.

Väsimus – sul on vähe energiat ja sa oled pidevalt kurnatud. Puhkus ei taasta jõudu.

Kindlasti ei pea olema kõiki sümptomeid, et depressiooni diagnoosida. Erinevad inimesed võivad depressiooni kogeda väga erinevalt. Kui sul on kahtlus, et võid olla depressioonis, pöördu kindlasti spetsialisti poole, et seisundit täpsemalt hinnata.

Depressioonist tingitud meeleolu alanemine ja/või elurõõmu kadumine võib järgneda mõnele stressirohkele perioodile elus, kuid see võib tekkida ka ilma ühegi selge põhjuseta. Samuti võib „auku kukkumine“ juhtuda kiiresti või hiilida ligi tasapisi, nii et ei pane alguses tähelegi.

Depressioon ei ole märk iseloomu nõrkusest! See on haiguslik seisund, mis põhjustab palju kannatusi ja häirib tugevalt igapäevaelu ja toimetulekut – heaolutunnet, suhteid teiste inimestega, sooritusvõimet tööl või koolis.

Depressioonis inimene vajab kindlasti abi ja toetust. Sageli on tervenemiseks vaja spetsialisti abi

Depressiooni põhjused

Depressioonini viib mitmeid eri teid ja enamasti on taustal mitmete tegurite kombinatsioon.

Depressiooni võivad põhjustada nii kehas toimuvad füüsilised protsessid, psühholoogilised tegurid kui ka sotsiaalne keskkond, milles inimene elab. Sellist holistilist vaatepunkti depressioonile nimetatakse biopsühhosotsiaalseks – põhjusteks on bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, mis võivad omakorda olla ka vastastikmõjus.

 

Geenid

Geneetiliselt antakse meile kaasa närvisüsteemi tüüp, mis mõnedel inimestel võib olla rohkem vastuvõtlik depressioonile. Tasub õppida oma isiksusetüüpi tundma, et saada oma nõrkustega paremini hakkama ja kasutada oma tugevaid külgi.

 

Aju areng varajastel eluaastatel

Aju areneb beebieas plahvatusliku kiirusega, närvirakud moodustavad omavahel uusi kontakte ning kiirteid. Varajase eluea suhete kvaliteedist sõltub, millised närviühendused luuakse ja milline on meeleolu ning emotsioone kontrollivate ajupiirkondade areng.

 

Stress

Liigne stress mõjutab keha ja viib kõrgenenud stressihormoonideni, mis tekitavad väsimust, ärevust, keskendumishäireid ja võivad viia depressioonini. Samuti mõjutab stress meid psühholoogiliselt – kui mitmeid stressitekitavaid asjaolusid aja jooksul kuhjub, võib see lõpuks „murda kaamli selgroo“.

Üks stressiallikas on meie enda mõtted. Selleks, et stressisüsteem vaibuks ja vaim terveneks on vaja õppida, kuidas lõpetada enda üleskeeramine ja negatiivsete mõtete mõtlemine.

 

Toitumine ja liikumine

Viimasel aastakümnel on aina lisandunud uuringuid, mis näitavad, et toitumine mõjutab inimese psüühikat olulisel määral. Terves kehas on terve vaim! Tervislik ja mitmekülgne toitumine aitab püsida emotsionaalselt tasakaalus. Samas võib kehv toitumine viia depressioonini.

Sama lugu on liikumisega – inimese keha on mõeldud olema liikuv. Sport ja liigutamine maandab stressihormoone ja paneb aju tööle. Kerge ja mõõduka depressiooni puhul on meeldiv regulaarne mõõdukas sport sama efektiivne, kui antidepressandid. Istuv eluviis soodustab depressiooni teket.

 

Lapsepõlvest tulenevad alateadlikud uskumused

Lastena arenevad meil enda, teiste ja maailma kohta välja alateadlikud põhiveendumused. Näiteks kui me lapsena ei tunne piisavalt vanemate armastust ja heakskiitu ning kogeme tõrjutusetunnet, võib välja areneda uskumus „ma pole armastusväärne“. Hilisemas elus piisab sündmusest, mis vajutab samadele nuppudele, et uskumused aktiveerida. Näiteks võib suhete lõppemisel hoolimata asjaoludest tunduda, et teine pool lahkus, kuna ma ei ole armastusväärne. Selline mõte tekitab tugevaid tundeid ja viia sügavasse masendusse.

 

Psühhotraumad

Tugevad traumeerivad sündmused, eriti kui nad toimuvad lapsepõlves, jätavad psüühikasse oma jälje. Näiteks kui inimest on seksuaalselt väärkoheldud, võib ta hakata arvama, et seks on ohtlik ja halb ning tema ise on kuidagi räpane, halb ja väärtusetu.

 

Kehvad ümbritsevad suhted

Inimestena oleme me õnnelikud, kui tunneme ennast tahetuna, väärtustatuna, meil on lähedased suhted, meid peetakse armastusväärseks ja kuulume mõnda gruppi. Lähedaste suhete puudumine, tõrjutus, üksindus ja staatuse kaotus mõjuvad rängalt ning võivad viia depressioonini.

 

Sotsiaalsed rollid

Palju meie enesehinnangust ja stressist tuleb meie rollidest – emana, isana, töötajana, ülemusena, armastajana, tudengina, abikaasana jne. Rollid annavad meile eneseaustuse ja ühiskondliku staatuse. Kahjuks ei nähta mõnda olulist rolli teiste silmis eriti kõrge staatusega – näiteks koduperenaise ja laste kasvataja rolli. Mõnikord investeerime mõnda rolli palju, kuid kui sellega ebaõnnestume, siis läheme koos rolliga põhja. Näiteks kaotab inimene töö ning tunneb ennast seejärel ühiskondlikult kasutu ja mõttetuna.

 

Depressiooni ravi

Depressiooni puhul on kindlasti vaja abi ja toetust. Ära jää selles üksi!

Depressiooni korral saavad sind aidata erinevad spetsialistid – psühholoog, nõustaja, kogemusnõustaja, psühhiaater, loovterapeut, sotsiaaltöötaja, toitumisterapeut jne. Samuti on väga tõhusaks abiks ka rühmatöö.

Psühholoogiline töö aitab sul muuta oma mõtteid ja tundeid, lasta lahti traumadest, õppida paremini suhtlema ja ennast kehtestama, harjutada lõõgastusmeetodeid, katsetada uusi käitumisviise, suhtuda endasse sõbralikumalt, mõtestada oma elu ümber jpm.

Ilma sügavama muutuseta endas ja alateadlike mustrite muutmiseta võib depressioon püsida või korduma jääda. Depressioonist on võimalik vabaneda, aga üksi on see raske. Leia endale sobiv toetaja ja spetsialist, kes aitab sihti seada ja on sellel teekonnal su kõrval.

 

Kuidas ennast ise aidata?

Depressioonis võib aidata:

• Räägi lähedastega ausalt oma probleemist ja selgita neile, kuidas nad saaksid sind toetada. Ära tõrju abi või toe pakkumist.
• Otsi abi arstidelt ja psühholoogidelt. Kui vaja, palu, et keegi sind selles aitaks.
• Ka siis, kui sa seda välja ei näita ja tunnistada ei taha, vajad sa mõistvat pereliiget või sõpra. Palu neil olla kannatlik ka siis, kui sa neid vahepeal oma tõredusega eemale lükkad.
• Püüa kinni pidada päevakavast. Kindel ärkamisaeg, ülestõusmine, söömine, väikesed ja jõukohased kohustused ning vaba aega koos pere või sõpradega.
• Jälgi, et söök oleks täisväärtuslik.
• Püüa teha asju, mida sa varem nautisid, isegi siis kui sa ei tunne neist praegu rõõmu. Need töötavad sinu heaks vaikselt ja nähtamatult.
• Tee endale selgeks erinevad ravi- ja abivõimalused.
• Kui on märke enesetapumõtetest, konsulteeri kohe arstidega.

Mida sa ei tohiks teha:

• isoleerida end inimestest
• teha endale etteheiteid, et sa ennast kokku ei võta (sa teeksid seda, kui suudaksid)
• püstitada eesmärke, mida sa vähenenud ressursside tõttu ei suuda täita
• end süüdistada
• end kritiseerida
• pidada sellist käitumist oma halvaks iseloomuks
• mõelda, et sa ei väärigi abi ja paremat elu
• mõelda, et selles olukorras polegi võimalik aidata
• mõelda, et kõigile olekski parem, kui sind ei oleks

 

 

Vajad abi, aga ei tea, kust alustada?

Võta meiega ühendust ja mõtleme koos, milline abi oleks sulle hetkel kõige vajalikum. Meil on suur valik erinevaid nõustamisi ja teenuseid, mida saab kombineerida just vastavalt sinu vajadustele.

Broneeri aeg