Loading

Lastevanemate tugigrupp

Lastevanemate tugigrupp

Lastevanemate-grupp

Libertase lastevanemate grupp on vastastikuse toetuse süsteem, kus sarnase probleemiga inimesed saavad kokku selleks, et saada ja jagada vastastikust abi, toetust ja kogemusi ning nende omavaheline suhe on rajatud vastastikusele austusele ja jagatud vastutusele. Lastevanemate grupi puhul lähtutakse kogemusnõustamise põhimõtetest.

Kas sul on on keeruline/eriline laps? On sul lapsevanemana ehk endal psüühhiline häire? Tunned, et oled oma muredega üksi ning puudub tugivõrgustik kellele toetuda?

Libertase lastevanemate Tugigrupid loovad sulle selle puuduva tugivõrgustiku, kus saad ka kogemusi vahetada teiste sarnaste muredega inimestega. Grupinõustamine võimestab ja pakub emotsionaalset tuge erinevate probleemide lahendamisel. Grupid toimuvad algusega 18:00 kolmapäeviti KEHRAS ja  neljapäeviti TALLINNAS.

Lastevanemate gruppi
REGISTREERUMINE

Kellele

Esmalt on Libertase lapsevanemate tugigrupp mõeldud neile, keda ühendab lapsevanemaks olemise vastutusrikas roll keerulistes tingimustes. Need lapsevanemad jagunevad veel kaheks -

  • esimeses grupis on lapsevanemad, kellel endal on psüühikahäire (nt depressioon, ärevushäire, foobiad);
  • teise gruppi kuuluvad keeruliste laste vanemad (lihtsalt keerulise loomuga laps, HEV laps, erivajadusega laps).

Sellised sihtgrupid on valitud fookusesse seepärast, et nende toetamise mõjufaktor on äärmiselt suur. Peale nende saavad mõjutatud ka gruppide läbiviijad, kes osalevad koolitustel ja supervisoonidel, kaasatavad kogemusnõustajad, kes osalevad gruppide läbiviimisel ning koostööpartnerite grupijuhid, kellega koos osaletakse koolitustel ja kovisioonidel.

 

Tugigrupi eesmärk

Libertase Lapsevanemate tugigrupi eesmärkideks on:

  • jõustada grupi liikmeid;
  • jagada teavet/harida osalejate endi ja nende laste psüühhikaäiretest;
  • jagada osalejatele, kuidas iseenda ja oma laste probleemidega valutumalt hakkama saada;
  • läbi lapsevanemana paremini hakkamasaamise mõjutada tema enda rahulolu- ja õnnetunnet;
  • tagada läbi heaolu tunde tekkimise rutiinsete hoolduskohustustega hakkamasaamist ja  lapse arengut
  • tagada läbi heaolu tunde tekkimise perekonna siseste omavaheliste suhete ja perekonna väliste suhete parem toimimine ühiskonnas tervikuna.

Peale grupiliikmete endi, saavad nende kaudu toetatud ka tugigruppides osalejate lähedased. Projekti tegevustest ja edukusest saavad informeeritud partner organisatsioonide tegevjuhid ning KOV töötajad, kelle kaudu jõutakse sihtgrupini. Mõjutatud saab ka kogukond laiemalt – teadlikkus psüühikahäirete olemusest on suureneb, stigmatiseerimine on väheneb, kogukonna nõrgemad liikmed muutuvad toimetulevamaks, tööhõive kasvab, riigi sotsiaalteenuste ja toetuste kasutamine väheneb, riigi ravikulud kahanevad ning kodanikuühiskond areneb.

 

Lühikirjeldus

Nagu eelnevalt juba kirjeldasime, on tugigruppidel kaks sihtgruppi. Mõlemat gruppi ühendab lapsevanemaks olemise vastutusrikas roll keerulistes tingimustes.

Esimeses grupis on lapsevanemad, kellel endal on psüühikahäire (nt depressioon, ärevushäire, foobiad) ja teise gruppi kuuluvad lapsevanemad, kellel on keeruline laps (lihtsalt keerulise loomuga laps, HEV laps, erivajadusega laps). Grupid on valitud fookusesse sellepärast, et nende toetamise mõjufaktor on äärmiselt suur. Täiskasvanu toimetulek lapsevanemana mõjutab suurel määral tema enda rahulolu- ja õnnetunnet. See omakorda tagab rutiinsete hoolduskohustustega hakkamasaamise ning lapse arengu. Ka keerulise lapse õdede-vendade rahulolutunne, hooldus ja areng on positiivselt mõjutatud. Samuti on partneri heaolu positiivselt mõjutatud. Perekonna toimimine tervikuna edendab ühiskonna arengut laiemalt. Tööhõive kasvab, meditsiini- ja sotsiaalsüsteemi koormus väheneb ja kodanikuühiskonna aktiivsus tõuseb.

Täpsustavalt kuuluvad esimesse gruppi lapsevanemad, kellel on meeleoluhäired, (sh depressioon ja bipolaarne häire), psühhootilised häired (sh skisofreenia), ärevushäired (sh paanikahäire, üldistunud ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, foobiad) või söömishäire, isiksusehäire või sõltuvushäired. Täpselt ei ole teada, kui mitmel lapsevanemal esineb psüühikahäireid. Teame, et Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi järgi on Eestis psüühikahäire diagnoosiga ligi 93 000 patsienti. Sama instituudi statistika põhjal teame ka, et Eesti elanikkonnast on lapsevanemaid 37,9%.

Seega võime kaudselt tuletada, et diagnoositud psüühikahäirega vanemaid on umbes 35 tuhat inimest. Libertase ja teiste tugigruppidega töötamise kogemusest võime kinnitada, et enamusjuhtudel häire all kannatavad vanemad ei ole erinevatel põhjustel ametlikult diagnoositud. Seega võib psüühikahäirega lapsevanemaid olla palju rohkem kui 35 000. Oma kogemuse alusel on meil alust arvata, et eriti just keeruliste laste vanematel võib esineda diagnoosimata psüühikahäireid.

Meie oletust kinnitab ka 2 USA psühholoogia doktori -  Joseph G Grywacz ja Amy M. Smith'i, uurimus.

Eelpool mainitud uurimuses vaadeldi 646 lapsevanemat erinevastest USA osariikidest. Uurimismeetod seisnes kümme aasta jooksul tavaliste lastega vanemate võrdlemisel puudega last hooldanud lapse vanematega. Ameeriklased jõudsid järelduseni, et puudega lapse vanemal esineb rohkem diagnoosimata psüühikahäireid ning need võivad olla tekkinud posttraumaatilise stressihäire tulemusena.

2020. aasta statistiliste andmete järgi on Eestis puudega lapsi 10542. Seega hoolduskoormuse all kannatavaid vanemaid (reeglina üks vanematest) on proportsionaalselt sama palju ehk 10542 tööealist täiskasvanut, kes tulenevalt oma vanemlikust missioonist, on sageli tööturult välja langenud ja äärmuslikematel juhtudel ka olema sunnitud elama isolatsioonis, olles nii kõrvale jäänud ühiskondlikust elust ja sellega kaasnevatest hüvedest. Raske hoolduskoormus viib vanemad paratamatult isolatsiooni ka kõige olulisemate vajaduste rahuldamisel, milleks on turvalisuse, tunnustuse, kuuluvuse ja eneseteostuse vajadus (Maslow vajaduste hierarhia järgi). Üldjuhul on neil lastevanematel kättesaadav vaid riigi või omavalitsuse poolt pakutav sotsiaalnõustamise teenus ning seda ka vaid eeldusel, et vanem on abi otsides pöördunud KOV-i poole. Lisaks tekivad vanematele hooldamisest tulenevad füüsilised haigused, mis veel omakorda võivad psüühilisi probleeme lisaks tekitada.

 

Grupitöö reeglid

  • kõik, mida me räägime, jääb meie vahele
  • usalduslikkus
  • lahkus
  • toetus
  • osalemisõigus
  • vaikimisõigus

 

 

Kus ja millal

TALLINNAS - Lastevanemate rühm käib koos Libertase Tallinna ruumides aadressil Koskla 16, III korrus (sissepääs maja tagant, parklapoolsest küljest) neljapäeviti, rühma algus 18:00

KEHRAS - ANIJA valla toetusel TASUTA lastevanemate rühm käib koos kolmapäeviti kell 18:00 Kehra Sotsiaalkeskuses aadressil F.R.Kreutzwaldi 7 

Meie grupijuhid

Vivika Kendra

Vivika Kendra

Kogemusnõustaja

Olen õppinud sotsiaalteadusi lisaks täiskasvanute koolitajaks ja joogaõpetajaks. Kogemusnõustajana oman kogemusi psühhikahäiretega nagu depresioon, ärevushäired, läbipõlemine ja kaassõltuvu

Hinnad

Lastevanemate grupi hind

Tugigruppide metoodika

Tugigruppide läbiviimisel toetutakse Bostoni ülikooli psühhiaatrite William A. Anthony, Mikal Coheni, Marianne Farkase väljatöötatud metoodikale. Grupiliikme taastumise võimendamise toovad nad oma töödes välja kindlad põhimõtted ja toimimisviisid:

  1. Taastumist toetab grupp, kuhu on kaasatud võimaliku sarnase kogemusega liikmed. Kui see tingimus on täidetud, hakkavad liikmed tajuma sotsiaalset tuge, emotsionaalset lohutust ja toetust. Nad hakkavad läbi elama ka hoolivuse ja armastuse tunnet ning see on tõkestavaks faktoriks psühholoogiliste haiguste arenemisel.
  2. Taastumist toetavad kogemuslikud teadmised. Seetõttu on oluline, et grupi aeg kuulub grupiliikmetele mitte grupijuhile ning on enam-vähem võrdselt jagatud osalejate vahel. Jagatud kogemuslugude kaudu saavad liikmed spetsiifilist infot ja teadmise, et teised inimesed on suutnud toime tulla tõsiste psüühiliste probleemidega. Nende probleemide lahendamisviiside tõhusus loob usaldust.
  3. Kohtumist viiakse läbi kokkulepitud struktuuri järgi. Grupi läbiviija jälgib struktuurist kinnihoidmist, kuid ta ei pruugi olla autoriteet grupis. Autoriteetseks võivad muutuvad suuremate kogemustega grupiliikmed. Infoajastul on küll info kättesaadav, kui psühholoogiliste protsesside puhul muutub oluliseks info seostamine iseendaga ning oskus ja julgus teadmisi praktiliselt kasutada. Uue käitumisviisi kindlaimad kinnistajad on teised inimesed.
  4. Taastava ja turvalise õhkkonna loomiseks on oluline, et grupiliikmed ei annaks teineteisele nõu ega hindaks nende kogemusi ning peaksid kinni konfidentsiaalsuse kokkuleppest. Kui gruppi on kaasatud võimaliku sarnase kogemusega liikmed, kujuneb see nii ka loomulikult. Sarnase psüühilise haigusega inimesed on üksteise jaoks külgetõmbavad, sest kokkukuulumise kaudu saavutavad nad enda jaoks “normaalsuse” tunde. Võrdlemine teistega motiveerib muutustele.
  5. Hinnangute ja nõuandmise vaba õhkkond on vajalik ka selleks, et liikmed saaksid väljendada oma kõige ausamaid tundeid. Vaimse tervise probleemidega inimesed kurdavad tihti enesekindluse puudumist eelkõige suhtlemisolukordades. Väidetavalt on neil raske kontrollida ja mõista oma emotsioone. Saadud negatiivsed kogemused mõjutavad omakorda niigi habrast heaolutunnet ja elukvaliteeti ning soodustavad endasse tõmbumist. Emotsioonidega toimetuleku oskuste õppimine on ühelt poolt väga vajalik ja asjakohane, teisalt aga ühiskonnas veidi vähem oluline ja kardetud teema. Tugigrupis osalemine kaasab inimese tema emotsioonide tundmaõppimise ja emotsioonidega toimetuleku teekonnale, et luua võimalused rahuldust pakkuvama elu loomisele.
  6. Osalejad väljendavad teineteisele tänu ja tunnustust jagatud elukogemuse eest. Jagajad hakkavad tänu sellele mõistma, et neil on võimekus muuta teiste elusid paremaks ning nad tunnevad ennast kompetentsemana inimestevahelistes suhetes. Jagaja enesehinnang tõuseb. Aitajad tunnevad, et nad on saanud sama palju, kui on andnud.
  7. Kõikide grupiliikmete aktiivne kaasamine erinevatesse rühmategevustesse intensiivistab transformatiivset õppimist ehk liikmete taju ja käitumise muutumist. Transformatiivset õppimist hoiavad toimimas otsene õppimine, läbielatu, eeskujud, suhtlemine, enesereflektsioon ja kaaslaste peegeldused.
  8. Oma isiklike mõtete ja tunnete jagajale tähelepaneliku kuulamise, mõistmise ja aktsepteerimise väljendamine grupiliikmete poolt on kesksemaid taastumist võimestavaid tegureid. See aitab normaliseerida probleemi ning vähendab jagaja mure- ja süükoormat ning ärevust.
  9. Oluliseks taastumise ja tervenemise abivahendiks on osutunud just tunnete ja läbielatuga seotud loo vormistamine. Lood aitavad mõtestada inimeste kogemusi ja sisemaailmas toimuvat ning nende avalik jagamine aitab muuta ühiskondlikke stigmasid, suhtumisi ja uskumusi. Väärarvamused ühiskonnas takistavad ja pidurdavad psüühikahäiretega inimeste tervenemist ning hoiavad inimesi sotsiaalsest elust eemal.
Ootame Teid gruppi, et koos areneda ja leida lahendusi lapsevanemana kasvamise teel.

Lastevanemate gruppi
REGISTREERUMINE