Alkoholisurmi on üha rohkem, aga ühiskondlik arutelu seisab. Mullu suri alkoholist põhjustatud haigustesse 509 inimest. Need on enamjaolt tööealised inimesed, 45–64-aastased. See on viimase kümne aasta rekord. Ekspertide sõnul annab teiste riikide alkoholiaktsiisi langetamise kogemus põhjust tunda muret alkoholikahjude kasvu pärast.

Käesolev artikkel avaldati Eesti Päevalehes 14.juulil 2020. Autor Anette Parksepp, foto Anni Õnneleid

2019. aasta 1. juulil langes valitsuse otsuse järgi alkoholiaktsiis. Eestlased rõõmustasid ja lõid klaase kokku: tänu sellele ja palgatõusule sai nüüd osta keskmise netokuupalga eest 54 liitrit õlut või 11 liitrit viina rohkem kui aasta varem. Ja eestlased jõidki mullu 3,2% rohkem alkoholi kui aasta varem.

Ei sotsiaalministeerium, tervise arengu instituut (TAI) ega konjunktuuriinstituut pea seda märkimisväärseks muutuseks. Ent statistikast nähtub, et mullu suri alkoholist põhjustatud haigustesse 509 inimest, see on viimase kümne aasta rekord. Need on enamjaolt tööealised inimesed, 45–64-aastased.

Mullu suurenes ka nende inimeste hulk, kelle politsei pidi kainestusmajja viima. Neid oli 500 inimest rohkem kui aasta varem, kokku 15 318.

Tänavu on hüppeliselt rohkem uppumisi. Päästeamet teatas pärast jaanipäeva, et poole aasta jooksul on uppunud rohkem inimesi kui mullu terve aasta jooksul kokku. Selle aasta 7. juuliks oli uppunuid 36 ja esialgsetel andmetel oli neist purjus 22, üle poolte.

TAI hinnangul teeb esimese poolaasta uppumiste statistika ärevaks. „Muidugi mõjutab uppumisi alati ka soe suvi, aga kui pooled juhtumid on seotud alkoholi tarvitamisega, paneb mõtlema, kas neid oleks saanud ennetada,” ütles TAI terviseriskide ennetamise keskuse juht Anneli Sammel.

Üldiselt peab TAI alkoholikahjude suurenemist ootuspäraseks. „Juba eelmisel aastal aktsiisi langetamist kommenteerides hoiatasime, et alkoholi kogutarbimise suurenemine võib kähku kajastuda kahjudes. Nüüd saime ka tõestuse, et kahjude suurenemine tuleb kohe järele, kui tarbimine kasvab,” nentis Sammel.

Tema sõnul teeb tarbimise 3% suurenemine kurvaks, kuid pikemat aegrida vaadates pole see siiski hüppeline kasv. Pikaajaline suundumus on olnud positiivne: 2007. aastal jõid eestlased 14,8 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanud elaniku kohta, praegu 10,4 liitrit.

Sammel märkis, et enamik inimesi ilmselt ei taju, et tarbimise 3% kasv oleks midagi muutnud, kuid ühiskonnale kogumina on see oluline näitaja. „Mida suurem on ühiskonnas alkoholi kogutarbimine, seda rohkem on inimesi, kes kuritarvitavad alkoholi või satuvad sellest sõltuvusse, mis viib suuremate kahjudeni.”

Tänavu on alkoholistatistikat ilmselt keeruline teha, sest koroonapandeemia annab võimalusi erisugusteks tõlgendusteks. Ühest küljest võib inimeste alkoholitarbimist mõjutada sissetulekute vähenemine, teisalt ka baaride karmimad alkoholi müügi piirangud. Samuti võis kriisi ajal olla inimestel rohkem vaba aega kodus juua.

Alkoholi tarbimine kasvas 3,2%

Ühiskondlikku arutelu pole

Suurenevatest alkoholikahjudest hoolimata on ühiskondlik arutelu alkoholi tervisemõju üle praktiliselt kadunud. Valdkonnaga seotud inimesed tunnistavad, et viimastel aastatel on ühiskondlik reaktsioon jätnud tuuleveskitega võitlemise mulje, nii et senised kõneisikud on alkoholisõjast väsinud ja läinud teistele jahimaadele. Jaks sai otsa pärast endise tervise- ja tööministri alkoholipoliitikat, mille tulemusel alkoholi hind jõuliselt tõusis. Eksperdid peavad varasemat alkoholipoliitikat üheks põhjuseks, miks kehtivad praegu suures osas tõenduspõhised alkoholipiirangud. Seda peetakse ka põhjuseks, miks alkoholist sai ühiskonnas nii lõhestav teema, et ilmselt ei püüa keegi veel aastaid karmimaid alkoholipiiranguid kehtestada.

Nagu näitasid möödunud aasta valimised, lähevad rahvale peale hoopis vastupidised sõnumid. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) lubas valijatele, et langetab alkoholiaktsiisi. Kevadel sai erakond valitsusse ja juba samal suvel kukkus alkoholiaktsiis 25%. Kuigi viimatine statistika annab põhjust pärast aktsiisilangetust rahva tervise pärast muret tunda, ei taha poliitikud ega eksperdid tundlikku teemat enam torkida. Öeldakse, et ilmselt ei hakka ükski valitsus järgmised kümme aastat alkoholiaktsiisi tõstma.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing märkis, et enne eelmist aastat polnud alkoholiaktsiis Eestis varem langenud. Seda arvesse võttes on tema hinnangul isegi hea, et tarbimine suurenes ainult 3% – oleks võinud hullemat karta. Josing rõhutas, et ei tasu ajada segi tänavuseid ja mulluseid alkoholist tingitud kahjusid. Tema sõnul on tarbimise kasv arvutatud 2019. aasta kohta ja tolle aasta teise poole purjuspäi juhtunud õnnetuste statistika ei näidanud midagi erakorralist.

Muretsemiseks annab mõnevõrra põhjust Põhjamaade kogemus alkoholiaktsiisi langetamisega. Seda katsetati 2000. aastate alguses, kui Euroopa Liidus kaotati mitteametlikult üle piiri toodava alkoholi kvoodid. See tähendas, et rootslased said tuua soodsamat alkoholi piiramatult Taanist, taanlased Saksamaalt ja soomlased äsja Euroopa Liiduga liitunud Eestist, kus oli palju madalam hinnatase. Näiteks Soome vähendas alkoholiaktsiisi 2004. aastal kolmandiku võrra. Seepeale suurenes Soome alkoholimüük 7%, millele lisandus veel Eestist toodud alkohol – kogutarbimine kasvas 12%. Alkoholisurmade arv suurenes kõigest aastaga 17% ja kolme aastaga kolmandiku võrra. Ka piirikaubandust ei suutnud aktsiisilangetus ära hoida, seegi hoopis kasvas. 2003. ja 2005. aastal alkoholiaktsiisi langetanud Taanis kogutarbimine küll eriti ei muutunud, ent alkoholimürgistusega haiglasse sattunute arv suurenes 26%.

Purjuspäe tehtud kuritegude arv suureneb

Suurem osa kuritegudest tehakse purjuspäi.

Justiitsministeeriumi kinnitusel on purjuspäi toime pandud kuritegude arv viimasel kahel aastal suurenenud. Seda ütleb ministeerium spetsiaalse metoodika järgi arvutatud hinnangulise statistika põhjal.

Ministeerium selgitab, et tegelikult ei ole võimalik anda igal aastal täpseid andmeid, kui palju kuritegusid on sooritatud alkoholijoobes, sest kuriteos kahtlustatava joovet lubab seadus määrata kindlatel juhtudel, näiteks joobes juhtimise, võimaliku ohtlikkuse või alaealiste puhul. Enamiku kuritegude puhul tabatakse kahtlustatav ka nii palju hiljem, et võimalikku kuriteoaegset joovet pole enam võimalik kindlaks teha. Küll aga on nad arvutanud, millised kuriteod on rohkem alkoholiga seotud.

Kuigi purjuspäi pannakse toime üha rohkem kuritegusid, ei tohi riigi alkoholipoliitikat hinnates võtta aluseks ainult neid andmeid, märgib ministeerium. Registreeritud kuritegevuse kasvu põhjused võivad olla seotud ka sellega, et näiteks purjus autojuhtidest on hakatud rohkem teada andma, nii et liikluses ei pruugi olla rohkem purjus juhte, vaid neid tabatakse enam. Ka lähisuhtevägivallast on hakatud politseile rohkem teada andma, seetõttu pole teada, kui suur osa kasvu tuleb suuremast joomisest ja kui palju inimeste teadlikkuse paranemisest.

„Ühiskonna alkoholi tarvitamise suurenemine toob üldjuhul kaasa alkoholiga seotud õigusrikkumiste kasvu, kuid aktsiis ei ole siinjuures siiski ainumäärava ega isegi mitte määrava tähtsusega, sest kuritegevusega on seotud siiski alkoholi absoluuttarbimine, mitte see, kas ära joodud alkohol on ostetud Eestist või Lätist,” sõnab justiitsminister Raivo Aeg. „Seepärast tuleb nii joobes juhtimise kui ka muude alkoholi mõju all toime pandud kuritegude puhul vaadata meie alkoholipoliitikat mitte ainult aktsiisi vaatevinklist, vaid palju laiemalt. Head on kõik meetmed, mis vähendavad absoluuttarbimist.”

Aeg rõhutab, et oluline on laiendada alkoholi liigtarvitajate ravivõimalusi. Praegu on võimalik Eestis ravida umbes 3200 patsienti aastas, kuid ainuüksi purjuspäi juhtimise kuritegusid pannakse aastas toime ligikaudu 2700. „Oleme teinud ettepaneku suurendada ravivõimet veel vähemalt 675 inimese võrra,” märgib Aeg.

Piirikaubanduse võinuks ära kannatada?

TAI terviseriskide ennetamise keskuse juhi Sammeli hinnangul polnud möödunud suvel Eestis tehtud järsk aktsiisilangetus mõistlik. Tema arust võinuks seda teha läbimõeldumalt ja analüüsitumalt, arvestades inimeste suhteliselt häid sissetulekuid. „Juba siis oli märke Läti alkoholireiside buumi langusest ja teada, et Läti kavatseb alkoholiaktsiisi tõsta. Võib-olla oleks tulnud need paar aastat piirikaubandust hambad ristis ära kannatada või langetada aktsiisi analüüsitumalt ja väiksemas ulatuses.”

Ent tegemist on poliitiliste otsustega. „Siin taga oli ikkagi märgatav valimislubadus,” nentis Sammel. „Kahju on, et alkoholipoliitikast räägitakse meil läbi päevapoliitika tegemise. Sageli unustatakse alkoholipoliitika kaugem eesmärk ja terviklikkus.” Sammel tõi esile, et 2014. aastal vastu võetud alkoholipoliitika roheline raamat, millele tugines ka Jevgeni Ossinovski alkoholipoliitika, võiks olla tõenduspõhine teekaart igale rahva tervisest hoolivale valitsusele olenemata erakonnast. Sammeli sõnul on alkoholipoliitikas tervikuna tehtud viimastel aastatel olulisi samme: piiratud reklaami ja nähtavust, loodud hariduslikke meetmeid, suurendatud abi- ja ravivõimalusi.

Nende eesmärk on vähendada kahjusid, muuta noorte hoiakuid ja normaliseerida vähema alkoholiga elustiili. Säärased sammud ja eesmärgid jäävad tihti tähelepanuta. „Sealt kistakse välja alkoholi hind, mis tekitab ühiskonnas kirgesid ja millega on kerge saada tähelepanu ja manipuleerida,” väljendas Sammel nördimust.

Tema hinnangul võiks Eestis alkoholi müügikohtade arvu vähendamiseks järgmise sammuna vaagida tanklate alkoholimüügi kaotamist. Samuti on kohalike omavalitsuste võimuses luua öisele alkoholimüügile kellaajalisi piiranguid, mis aitaksid kaasa tänavatel turvalisuse tagamisele.

Inimesed tajuvad alkoholiprobleemi puhul sageli, et käitumist peavad muutma teised, mitte nemad. Alkoholikahjud ei ole ainult liigtarvitaja probleem ja seetõttu vajavad tõhusad meetmed ühiskonna toetust. Ka need, kes pole probleemsed alkoholitarvitajad, peaksid tervema ja turvalisema Eesti nimel taluma pisut ebamugavust – olgu see siis kellaajaline piirang, poes dokumendi näitamine või alkoholi kõrgem hind, märkis Sammel. „Alkoholipoliitika elluviimises jääb praegu puudu tervise valdkonna eestkõnelejatest ja suurtest eesmärgisõnastustest, mis aitaksid meil ühiskonnana hoida sihti silme ees.”

Sel aastal on esimese poolaastaga uppunud väga palju inimesi, suurem osa neist purjus.

Sel aastal on esimese poolaastaga uppunud väga palju inimesi, suurem osa neist purjus.

TÄNAVUSED PURJUS UJUJAD ON OLNUD KESKMISELT 2,64-PROMILLISES JOOBES.

– Sõbrad tarvitasid koos alkoholi ja läksid ujuma. Järsku oli neist üks kõhuli vees, selg vee peal.

– Kaks sõpra jõid juba veekogu poole teel olles. Kaaslase keelitamisest hoolimata läks üks neist ujuma ega tulnud enam tagasi. Teine kukkus hiljem rattaga sõites kraavi, kus õnneks ei olnud vett, nii et vähemalt tema pääses uppumissurmast.

– Paadis oli kolm päästevestita meest, ilm oli tuuline ja seltskond joonud. Joove paadisõitu ei seganud. Kaks meest kukkus vette ja ainult ühel õnnestus pääseda.

– Teadaolevalt tarvitas kolmene seltskond kaldal alkoholi. Üks neist läks ujuma, aga paarikümne meetri kaugusel kaldast väsis ja uppus.

– Seltskond pidas parvsaunas pidu, kust ei puudunud alkohol. Üks inimene kukkus parvelt vette ja uppus.

– Pealtnägija sõnul oli meesterahvas alkoholi joonud ja otsustanud ujuma minna. Püüdlused teda takistada ei õnnestunud. Mees uppus.

– Inimene läks külla naabrile, kes elas teisel pool kraavi, ja pidi sinna ööseks jääma. Oli joonud alkoholi ja leiti hiljem uppununa kraavist.

– Seltskond tarvitas siseruumides alkoholi. Üks läks teiste märkamata välja. Kui sõbrad teda otsima läksid, leidsid ta naabertiigist madalast veest uppununa. Uppunul tuvastati 5,66-promilline joove.

Mure maapoodidega

2019. aasta 1. juunist on poed olnud kohustatud peitma alkoholi ostjate silma eest. Paljud kauplused on teinud investeeringuid ja peitnud meelemürgi vaheseinte taha. Nõuet on täielikult eiranud ettevõtja Oleg Gross, kes on nimetanud seda ebamõistlikuks. Tänavu juuni keskpaigas torkas Isamaa erakonda kuuluv riigikogu liige Aivar Kokk Grossi soovitud leevenduse (väikestes poodides võiks müüja selja taga olla alkohol siiski nähtav) teisel lugemisel kobarseadusse, mis puudutas kohalike omavalitsuste koroonakriisist taastumist. Ettevõtja saigi oma tahtmise.

Anneli Sammel tunnistas, et väikesed maapoed teevad üldse muret. Kui suuremates kauplusekettides tehakse selgitustööd ja koolitatakse personali, siis väiksemates jääb sellest tihtilugu vajaka. Näiteks ei mõistetud nii mõneski väiksemas kaupluses, miks on vaja alkohol silma alt ära paigutada. Samuti näitavad TAI hiljutise prooviostude uuringu tulemused, et väikestes ja keskmistes müügikohtades küsitakse alkoholi ostjalt harvemini dokumenti. „Maapoodide teema on muidugi valus,” tunnistas Sammel. „Maapoode kaitstakse alati jutuga, et alkohol hoiab neid elus. See on sõnum, mis ei peaks minu meelest sellisel kujul üldse esile tulema. Sama piinlik on kuulda põhjendusi, kuidas alkoholi hinnast ja maksulaekumisest oleneb kogu turismisektori edu või Eesti riigieelarve. Väga keeruline on kokku arvestada ja hoomata, kui suured on [alkoholi tekitatud] majanduskahjud Eestile, aga on teada, et need on mitu korda suuremad kui aktsiisitulu. Aktsiisitulu ei kata mitte kuidagi sotsiaal- ja tervishoiukulutusi ega ka turvalisuse tagamisega seotud tegevusi, mis on põhjustatud ühiskonna alkoholi liigtarvitamisest.”

Jälgige meid ka sotsiaalmedias:
RSS
Follow by Email
Facebook0
Twitter54
Visit Us
Follow Me