Sõltuvusel on palju nägusid. Kuigi esmalt seostatakse seda sageli alkoholi või narkootikumidega, on tegelikkus palju laiem. Sõltuvus võib tekkida ainetest, käitumisest või suhetest – kõigest, mis hakkab üle võtma inimese elu, häirib tema heaolu ja kontrollivõimet.

Allpool on toodud kolm peamist sõltuvuse kategooriat: keemilised e ainesõltuvused, käitumuslikud sõltuvused ja kaassõltuvus. Nende tundmaõppimine ja mõistmine aitab näha nende iseloomulikke tunnuseid ja otsida seejäral sobivat abi.

Ainesõltuvus on sõltuvuse vorm, mille keskmes on psühhoaktiivne aine – näiteks alkohol, narkootikum või ravim. Aine mõjutab otseselt aju keemiat ja närvisüsteemi, tekitades muutusi meeleolus, tajus ja enesekontrollis. Aja jooksul harjub organism ainega ning selle puudumisel võivad tekkida võõrutusnähud, tugev sund tarvitada ja kontrollikaotus.

Ainesõltuvus erineb käitumuslikest sõltuvustest selle poolest, et sõltuvust tekitab keemiline aine, mitte tegevus ise. Samuti erineb see kaassõltuvusest, kus inimene ei ole sõltuv ainest, vaid on emotsionaalselt seotud ja mõjutatud kellegi teise sõltuvusest.

Ainesõltuvus ei ole tahte nõrkus, vaid seisund, mis vajab teadlikku sekkumist, toetust ja sageli professionaalset abi.

Alkoholisõltuvus e alkoholism

Eestis enimlevinud sõltuvus. Alkoholi tarvitamine ei ole enam kontrollitav – see muutub esmaseks probleemide lahendamise, tunnete vaigistamise või stressi maandamise viisiks. Sagedased on ka tagasilangused ja eitamine.

Narko- ehk uimastisõltuvus (sh kanep, amfetamiin, kokaiin, metamfetamiin)

Ainete tarvitamine muutub korduvaks ja vältimatuks, hoolimata negatiivsetest tagajärgedest. Tihti kaasneb tolerantsuse tõus ja ärajäämanähud. Sõltuvus võib kujuneda ka nn „pehmetest“ ainetest nagu kanep.

Retseptiravimite kuritarvitamine

Sageli algab see arsti soovitusel – valuvaigistid, unerohud või ärevusvastased ravimid. Aja jooksul tekib vajadus suuremate dooside järele või tarvitamine muutub sõltumatuks algsest ravipõhjusest.

Teekond algab siit

1. Esmanõustamine ja sõltuvuste hindamine
2. Sõltuvusnõustamine kõikidele sõltuvustele
3. Kaas- ja suhtesõltuvuse nõustamine
4. Tugigrupid ja grupiteraapia
5. Minnesota taastumismudel

Käitumuslik sõltuvus tähendab seda, et inimene on jäänud „lõksu“ mingisse tegevusse, mis toob talle ajutist leevendust, naudingut või pingelangust – aga pikas perspektiivis hakkab see tegevus tema elu häirima.

Inimene ei ole sõltuv ainest, vaid tegevusest endast, näiteks hasartmängudest, nutiseadme kasutamisest, pornograafiliste materjalide vaatamisest, söömisest või seksist. See tegevus muutub emotsionaalseks toimetulekumehhanismiks – seda tehakse stressi, ärevuse, igavuse, tühjuse või valu leevendamiseks.

Mis toimub?

Aju reageerib neile tegevustele sarnaselt nagu narkootikumidele – vabaneb dopamiin, mis annab ajutise „hea tunde“. See tunne muutub eesmärgiks omaette. Inimene hakkab käitumist kordama, et seda tunnet uuesti saada, isegi kui see kahjustab tema elu.

Kuidas erineb käitumuslik sõltuvus teistest?

Võrreldes ainesõltuvusega, mille puhul on tegemist füüsilise ainega (nt alkohol, narkootikum), mis mõjutab otseselt keha ja tekitab sageli ka võõrutusnähte, käitumusliku sõltuvuse puhul neid ei pruugi olla. Samas tung tegevust korrata on sama tugev.

Näide: Hasartmängusõltlane ei tarbi ainet, aga tema käitumine (panustamine) käivitab sama sõltuvustsükli, mis alkohoolikul joogiga.

Võrreldes kaassõltuvusega, mille puhul inimene on emotsionaalselt sõltuv teisest inimesest – eriti tema probleemist või sõltuvusest, on käitumusliku sõltuvuse keskmes omaenda tegevus, mis on muutunud kontrollimatuks.

Näide: Kaassõltlane võib pidevalt muretseda partneri petmiste pärast. Seksist sõltuv kaaslane aga samal ajal varjab, kui palju ta peale oma kaaslase teiste inimestega seksib või kerib sotsiaalmeedias tutvumisportaalides uute sekspartnerite otsingul, et vältida ebamugavaid tundeid.

Käitumuslik sõltuvus on nähtamatu, ent sügavale juurduv probleem. Sageli ei taju inimene, et see on „päris sõltuvus“, kuna ei ole seotud ainega. Tegelikkuses võib sõltuvuskäitumine mõjutada elu täpselt sama tugevalt – töövõime, suhete, une, emotsionaalse tasakaalu ja enesehinnangu kaudu.

Hasartmängusõltuvus (panustamine, bettimine)

Raha panustamine muutub sundkäitumiseks, mis viib sageli suurte kaotusteni. Inimene kaotab kontrolli, varjab tegevust ja püüab järjest suuremate panustega „kaotatut tagasi võita“. Sageli kaasnevad võlad, häbitunne ja sotsiaalne isoleerumine.

Nutiseadme ja sotsiaalmeedia sõltuvus

Ekraaniaeg ületab mõistlikkuse piiri, mõjutab und, suhteid ja keskendumisvõimet. Ilmneb ärevus, kui seadmele ligi ei pääse, ning suunamõjutajate või „meeldimiste“ mõju enesehinnangule võib muutuda sõltuvust tekitavaks.

Liigsöömine, söömissõltuvus

Toidust saab emotsioonide reguleerimise viis. Esineb salaja söömist, ülesöömist või ka söömist, kui füüsilist nälga ei ole. Sagedased on süütunne, häbitunne ja kontrolli kaotus.

Seksuaalsed sundkäitumised

Seksuaalsus muutub sunduslikuks, mille eesmärk on emotsioonide vältimine, rahulolu otsimine või ärevuse maandamine. Kaasneb sageli sõltuvus pornograafiast, juhupartneritest või riskantsetest olukordadest.

Töösõltuvus

Töötamine muutub viisiks vältida tundeid, suhteid või sisemist tühjust. Tööle pühendumine läheb üle piiri – puhkust ei osata võtta, läbipõlemine on sagedane, kuid sellest ei teata.

Kaassõltuvus tekib, kui inimene seob oma heaolu, turvatunde ja identiteedi liigselt teise inimesega – sageli inimesega, kellel on mõni sõltuvus, vaimse tervise probleem või emotsionaalselt kurnav käitumine.

Kaassõltuvusega inimene ei ela enam oma elu, vaid keskendub teise päästmisele, kelle vajadused, meeleolu ja probleemid saavad kaassõltlase keskpunktiks. Samal ajal unustab ta ära oma tunded, vajadused ja piirid. See on suhe, kus „minu väärtus sõltub sinust“ – ja see väsitab.

Kaassõltuvus ei ole ainult lähisuhte probleem, see võib tekkida elukaaslase, vanema, lapse või töökaaslase suhtes ja on levinum, kui arvatakse.

Mis toimub kaassõltuvuse puhul?

Kaassõltuvuses inimene:

• paneb teise inimese heaolu enda ette – isegi kui see tähendab enese kahjustamist
• usub, et suudab teist inimest „päästa“ või muuta
• tunneb vastutust teise inimese valikute ja tunnete eest
• ei julge öelda „ei“, seada piire ega väljendada viha
• elab pidevas ärevuses, kartes, et teine vajub tagasi sõltuvusse, vihastab või hülgab
• häbeneb oma tundeid ja vajadusi
• kannab maski, olles „tugev“, „tubli“, „abivalmis“, kuid seesmiselt väsinud ja tühjaks jooksnud

Sageli juurdub see käitumine lapsepõlve kogemustest: kui laps on pidanud juba varakult hoolitsema vanema eest, kandma liiga palju vastutust või õppima, et armastus tuleb välja teenida.

Suhtesõltuvus - kaassõltuvuse erivorm

Suhtesõltuvus on olukord, kus inimene ei suuda või ei taha olla ilma teatud inimeseta, kuigi see suhe on emotsionaalselt kahjulik, ebastabiilne või isegi vägivaldne.
Sõltuvus ei ole siin mitte ainest ega tegevusest, vaid suhtest endast.

Iseloomulikud tunnused:

• pidev hirm hülgamise ees
• vajadus olla vajalik või armastatud iga hinna eest
• suutmatus seada piire ja öelda „ei“
• sõltuvus emotsionaalsest lähedusest, isegi kui see on ebaturvaline
• armukadedus, klammerdumine, emotsionaalsed kõikumised
• identiteedi kadu: „Ma ei tea, kes ma olen ilma temata“

Kaassõltuvus ja suhtesõltuvus kattuvad paljuski. Sageli on kaassõltuv inimene suhtes kellegagi, kellel on sõltuvus, samal ajal kui suhtesõltuv inimene võib olla seotud lihtsalt emotsionaalselt manipuleeriva või sõltuvust tekitava partneriga – ka ilma, et seal oleks aine kasutamist.

Miks on oluline sellest rääkida?

Kaassõltuvuses ja suhtesõltuvuses inimene võib väljastpoolt tunduda tugev, ustav, abivalmis ja pühendunud. Tegelikkuses on ta sageli katkestanud kontakti oma tunnetega, ei julge olla aus, ei usalda iseennast ja ohverdab end suhetes lootuses, et teda vajatakse, armastatakse või vähemalt ei jäeta maha.

See on seisund, kus inimene ei ela enam iseenda elu, vaid kellegi teise emotsionaalses varjus. Tunded nagu hirm, süütunne, häbi ja üksindus juhivad otsuseid. Suhted muutuvad ebavõrdseks, kurnavaks ja võivad muutuda lausa ohtlikuks.

Kaassõltuvus ja suhtesõltuvus ei ole karakteripuudus ega nõrkus, vaid õpitud ellujäämisstrateegia – sageli lapsepõlvest, kus armastus tuli välja teenida või turvatunnet tuli endale ise luua.

Nende mustrite mõistmine on esimene samm, et:

• taastada kontakt iseendaga
• õppida seadma piire
• julgeda tunda tundeid
• ja hakata elama elu, mis ei põhine pideval ärevusel ega kellegi teise vajadustel

Tervem mina = tervemad suhted. Mõlemast – kaassõltuvusest ja suhtesõltuvusest – on võimalik paraneda, kui on olemas tugi, teadlikkus ja julgus endale otsa vaadata.

Sõltuvus ei alga alati plahvatuslikult. Sageli kujuneb see välja tasapisi – harjumusest saab vajadus, vajadusest saab sund. Piir „tavalise tarvitamise“ ja sõltuvuse vahel on hägune, kuid on selgeid märke, mis viitavad, et asi ei ole enam kontrolli all.

Meie kodulehel ja ka sel leheküljel on erinevaid sõltuvusi hindavaid teste. Kui Sa oled sel leheküljel juba nii kaugele jõudnud, siis võiksid rahulikult läbi mõelda, millist konkreetset sõltuvust kahtlustad endal või oma lähedasel olevat ja tee või tehke vastav test ära. Kui vastad/te ausalt testis olevatele küsimustele, siis annab arvuti teile adekvaatse vastuse, mis seisus oled/te.

Üldisemalt annab mingi pildi ka alljärgnev küsimustik. Kuineid sümptomeid esineb mitu ja korduvalt, võib olla tegemist sõltuvusega:

• Kontrolli kaotus – inimene ei suuda lõpetada tarvitamist või käitumist isegi siis, kui ta seda tahab
• Sundmõtted ja tungid – tegevus või aine on pidevalt meeles, see tõmbab ja ootab võimalust
• Süütunne ja varjamine – sõltlane teab, et see, mida ta teeb, ei ole normaalne, ja ta varjab seda teiste eest
• Eitamine ja õigustamine – „Mul pole probleemi, ma saan igal hetkel lõpetada“
• Tagajärgede eiramine – hoolimata pereprobleemidest, terviseriskidest, töökaotusest vmt jätkub tarvitamine või sundkäitumine
• Ärajäämanähud – kui tegevus või aine katkestatakse, tekivad füüsilised või psüühilised reaktsioonid (ärevus, rahutus, viha, paanika, apaatsus)
• Tolerantsuse kasv – aine mõju väheneb, vaja on rohkem, kauem, tugevamalt
• Elu hakkab keerlema aine või tegevuse ümber – kaob huvi muu vastu; suhete, hobide ja töö asemele tuleb sõltuvus

Lihtne reegel:
Kui miski (aine või tegevus) hakkab SIND juhtima, mitte sina teda – on aeg abi otsida.

Sõltuvus on haigus, mitte iseloomu viga. Selle mõistmine ja varajane sekkumine päästab elusid – ka selliseid, mis väliselt tunduvad veel „kontrolli all“.

Kui sa oled jõudnud sellele lehele, siis ilmselt juba tunned, et midagi on paigast ära – enda või kellegi teise elus. See on väga oluline esimene samm. Aga mis edasi?

Räägi. Räägi lähedase või spetsialistiga.

Sõltuvus elab hästi vaikuses ja häbis. Kui sellest esimest korda kellelegi rääkida, juhtub midagi olulist – see kaotab oma "varjuvõimu". Rääkimine ei tähenda veel „ravile minemist“ või „sildi külge saamist“. See tähendab kontakti – iseenda ja teise inimesega.

💡  Räägi inimesega, keda usaldad. Või kirjuta. Kirjuta meile või mõnda teise vastavasse asutusse ja registreeru  esmasele nõustamile – kasvõi anonüümselt. Libertases võid soovi korral jääda täiesti anonüümseks. Jagamine on osa paranemisest.

Küsi nõu. Isegi kui sa ei tea, kust alustada.

Paljud ei otsi abi, sest nad mõtlevad:

“Ma ei tea, kas mul üldse on probleem.”

Või:

“Ma ei taha endale midagi külge mõelda.”

Tegelikult ei pea sa teadma, kas sul on sõltuvus – selle saab välja selgitada koos spetsialistiga.

Küsi lihtsalt:

“Kas see, mis mu elus toimub, vajab tähelepanu?”

💡 Professionaalne nõustaja aitab sul seda segadust mõtestada ja näha, millised valikud sul tegelikult olemas on.

Tee esimene samm.

Sa ei pea kohe loobuma, katkestama, tunnistama, muutma. Esimene samm võib olla lihtsalt aus küsimus endale:

“Kas see, mis ma teen, aitab mul elu paremaks või halvemaks muuta?”

💡 Ausus enda ees on taastumise algus. Mitte perfektne plaan, vaid valmisolek vaadata otsa sellele, mis on tegelikult toimumas. Ja kui see samm on tehtud, on abi lähemal kui tundub.

Millal on õige aeg?

Kui sa loed seda teksti, siis on aeg juba küps.
Mida varem sekkuda, seda suurem on võimalus taastumiseks – mitte ainult sõltuvusest, vaid mõnusamaks ja tervemaks eluks.

Kuhu pöörduda?

Libertas pakub professionaalset tuge inimestele, kes:

• on aktiivses sõltuvuses ükskõik millisest sõltuvusvormist
• kahtlustavad, et neil võib olla sõltuvus ja seda samuti ükskõik, millisest sõltuvusvormist
• on kaassõltuvuses või sõltub suhtest teise inimesega

Libertase poole pöördumise korral:

• Meie teenused on usaldusväärsed, konfidentsiaalsed ja inimkesksed.
• Võid alustada ühest lühikesest kohtumisest või kasvõi e-kirjast.
• Võid tulla üksi või koos lähedasega. Me mõistame Sinu olukorda.