Depressioon puudutab igal aastal kümneid tuhandeid inimesi Eestis. Sageli algab see märkamatult – väsimus ei möödu, rõõm igapäevasest kaob ja mõtted muutuvad tumedamaks. Isegi lihtsad asjad tunduvad rasked. Kui oled tundnud, et elu on justkui kaotanud oma värvid, siis tea – sa ei ole üksi.

Libertas pakub professionaalset tuge inimestele, kes kogevad depressiooni sümptomeid. Meie rühmatööd ja individuaalsed nõustamised on loodud selleks, et aidata sul taas tunda elujõudu, mõtestatust ja rahu.

🧠 Mis on depressioon?

Depressioon ei ole lihtsalt kurbus ega väsimus. See on tunne, nagu oleksid end kaotanud. Elu, mis varem tundus tähendusrikas, muutub aeglaselt halliks. Sa ärkad hommikul, aga ei tunne, et elaksid – lihtsalt eksisteerid. Isegi need, kes sind armastavad, ei suuda enam „kohale jõuda“, sest sa oled kuhugi endasse kadunud.

Depressioon on psüühikahäire, mis mõjutab inimese mõtlemist, tundeelu, und, söögiisu ja isegi kehalist heaolu. See võib tulla ootamatult või hiilida vaikselt, aasta-aastalt.

Tõeline valu depressiooni puhul ei ole mitte lihtsalt kurbus, vaid tunne, et oled oma elust eemaldatud. Isegi kui tead, et peaksid midagi tundma – sa ei tunne. Sa lihtsalt oled. Ja see üksiolek võib tunduda kõike neelav.

Psühholoogilises mõttes on depressioon seisund, kus inimese emotsionaalne ja vaimne töötlusvõime on häiritud. Taju muutub: maailm tundub raskem, negatiivsed mõtted muutuvad valjemaks ja positiivsed kogemused ei jõua kohale.

Meie aju on nagu sisemine filter, mis aitab meil igapäevaelus infot töödelda – depressiooni puhul on see filter muutunud. Inimene võib kaotada võime rõõmu tunda (anhedoonia), olla äärmiselt kriitiline enda suhtes ning näha tulevikku mustemana, kui see tegelikult on.

Depressioon võib mõjutada ka enesehinnangut ja lootusetuse tajumist – inimene hakkab uskuma, et ta on koormaks, mõttetu või parandamatult „katki“. Need mõtted tunduvad tõelised, aga nad ei ole tõesed.

Psühholoogiline depressioon ei tähenda nõrkust. See tähendab, et su meel on kurnatud. Ja nagu keha vajab puhkust pärast ülepinget, vajab ka meel taastumist ja tuge.

Depressiooni tunnused

Depressioon tähendab palju enamat, kui vaid rusutud meeleolu. See ei mõjuta üksnes seda, mida me tunneme, aga ka meie mõtteid, energiatasandit, keskendumisvõimet, und ja huvi ümbritseva vastu. Depressioon avaldab mõju paljudele elu aspektidele.

Levinumad sümptomid:

• Pidev väsimus või energiapuudus
• Huvipuudus varem meeldinud tegevuste vastu
• Eneseväärtuse langus ja süütunne
• Keskendumisraskused
• Uneprobleemid (unetus või liigne magamine)
• Lootusetuse tunne
• Mõtted, et „millelgi pole mõtet“
• Kehalised vaevused, millele pole meditsiinilist seletust

On uuritud, milliseid tundeid kogevad depressioonis inimesed rohkem, kui need kellel depressiooni pole. Neist uuringutest on välja koorunud erinevad olemise tahud, mida depressioon mõjutab: emotsionaalne tasand, kognitiivne ehk mõttetasand, motivatsioon ja füüsiline ehk kehatasand.

Emotsionaalne tasand

Masendunud meeleolu – kui depressioonis inimestelt küsida, mida nad tunnevad, vastavad nad sageli taoliste sõnadega nagu „lootusetu“, „masenduses“, „õnnetu“, „üksik“, „mittetahetud“, „murest murtud“, „kasutu“, „süüdi“, „mõttetu“ jne.

Negatiivsed tunded enda suhtes – võid olla enda suhtes negatiivselt meelestatud ja tunda, et lausa vihkad ennast.

Rõõmu ja rahulolu vähenemine – sa ei tunne rõõmu ja rahulolu tegevustest, mis sulle varem meeldisid. Naudingutunne on justkui puudu.

Huvi vähenemine elu ja inimeste vastu – sa ei tunne ka lähedaste ja sõprade vastu enam selliseid sooje tundeid nagu varemalt. Maailmas toimuv jääb sinu jaoks kaugeks.

Pisarad tulevad kergesti – depressioonis inimesed võivad sageli nutta. Samas mõni inimene hoopis ei suuda nutta.

Huumorisoon on kadunud – see ei tähenda, et sa ei saaks nalja mõttest aru – sul lihtsalt ei teki tunnet, et nali on lõbus ja huumor rikastab elu.

Kergesti ärritumine – võid olla kergesti ärrituv ja ilma põhjuseta solvav ja solvuv.

Mõttetasand

Tunned ennast väärtusetuna – hindad end kehvemaks, kui teised. Depressioonis inimese mõtted enda väärtuse kohta võivad olla tugevalt moondunud ja ei ole tavaliselt kooskõlas reaalsusega. Näiteks võib ta mõelda: „Ma olen kõiges läbi kukkunud. Parem, kui mind ei oleks olemas. Ma olen lihtsalt teistele koormaks ja täiesti kasutu. Ma ei ole kunagi midagi väärtuslikku teinud.“

Tulevik tundub lootusetu ja mõttetuna – sa ei usu, et midagi läheks paremaks.

Enesekriitika ja süütunne – probleemide puhul süüdistad eelkõige ennast.

Otsustusvõimetus – sa ei suuda ennast kokku võtta ja selgelt läbi mõelda, mis oleks parim lahendus.

Keskendumis- ja mäluprobleemid – sa ei suuda asjadesse süveneda ja tunned, et ei mäleta olulisi asju.

Sulle ei meeldi oma keha – oled rahulolematu sellega, milline välja näed.

Kuritegu ja karistus – depressioonis olles võib tekkida tunne, et oled mingi kohutavalt halva asjaga hakkama saanud ja vääriksid selle eest karistust.

Motivatsioon

Sa ei suuda ennast kokku võtta – justnagu su tahtejõud oleks halvatud. Sul on raske teha väiksemaidki asju. Töö tegemine on suur pingutus.

Soov põgeneda, lõksusoleku tunne – sul on tunne, et tahaksid rutiinist välja murda, saada kõigest eemale. Sageli võetakse selleks appi alkohol või uimastid.

Enesekahjustuse mõtted – see võib varieeruda lihtsalt mõttest „ma soovin, et oleksin surnud, sest elamine on liiga raske“ kuni konkreetsete enesetapumõteteni.

Abitu tunne – tunned, et sul on teistelt rohkem toetust vaja, kui tavaliselt.

Kehatasand

Isumuutused – tavaliselt esineb isutus ja kaalulangus, aga võib olla ka vastupidi.

Unehäired – sul kas ei tule õhtul und või läheb uni hommikul liiga vara ära. Une kvaliteet on halb, magad rahutult. Mõnikord magad hoopis liiga palju.

Madal libiido – kaotad huvi seksi vastu.

Väsimus – sul on vähe energiat ja sa oled pidevalt kurnatud. Puhkus ei taasta jõudu.

Kindlasti ei pea olema kõiki sümptomeid, et depressiooni diagnoosida. Erinevad inimesed võivad depressiooni kogeda väga erinevalt. Kui sul on kahtlus, et võid olla depressioonis, pöördu kindlasti spetsialisti poole, et seisundit täpsemalt hinnata.

Depressioonist tingitud meeleolu alanemine ja/või elurõõmu kadumine võib järgneda mõnele stressirohkele perioodile elus, kuid see võib tekkida ka ilma ühegi selge põhjuseta. Samuti võib „auku kukkumine“ juhtuda kiiresti või hiilida ligi tasapisi, nii et ei pane alguses tähelegi.

Depressioon ei ole märk iseloomu nõrkusest! See on haiguslik seisund, mis põhjustab palju kannatusi ja häirib tugevalt igapäevaelu ja toimetulekut – heaolutunnet, suhteid teiste inimestega, sooritusvõimet tööl või koolis.

Depressioonis inimene vajab kindlasti abi ja toetust. Sageli on tervenemiseks vaja spetsialisti abi

Soov vabaneda depressioonist

1. Täida depressioonitest
2. Kui testi läbides saad teada, et tuleb meiega ühendust võtta, siis helista või kirjuta meile
3. Lepime kokku esmakonsultatsiooni aja, mille hind on 60 €
4. Teraapiavõimalused:
   TASUTA
   - läbi Töötukassa rehabilitatsiooniprogrammi
   - läbi Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniprogrammi
   - läbi Tallinna ja lähivaldade ISTE programmide
   TASULINE
   - psühholoogiline nõustamine 80 EUR/h
   - loovteraapia 70 EUR/h
   - kogemusnõustamine 60 EUR/h
   - depressioonigrupist osavõtt 30 EUR kord

HINNAKIRI

Depressiooni põhjused

Depressioonini viib mitmeid eri teid ja see ei teki kunagi tühjalt kohalt. Enamasti on taustal mitmete tegurite kombinatsioon – elusündmused, sisemised uskumused, emotsionaalne koormus ja vahel ka geneetiline eelsoodumus mängivad rolli. Inimese meel on nagu keeruline süsteem, kus pikaajaline stress või emotsionaalne haavatavus võib aja jooksul põhjustada kurnatuse ja sulgumise.

Depressiooni võivad põhjustada nii kehas toimuvad füüsilised protsessid, psühholoogilised tegurid kui ka sotsiaalne keskkond, milles inimene elab. Sellist holistilist vaatepunkti depressioonile nimetatakse biopsühhosotsiaalseks – põhjusteks on bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, mis võivad omakorda olla ka vastastikmõjus.

Kes on rohkem ohustatud?

Kuigi depressioon võib tabada kedagi, pole see "üks suurus kõigile" haigus. Teatud eluolud, isiksuseomadused ja kogemused võivad muuta inimese haavatavamaks. Mõned inimesed on lihtsalt rohkem haavatavad või altimad psühholoogilise väsimuse ja ülekoormuse all murduma.

Kõrge riskiga grupid:

• Kohusetundlikud ja perfektsionistlikud inimesed – need, kes võtavad kõik enda peale ja ei oska küsida abi, võivad kergesti läbipõleda.
• Hoolitsejad ja teiste jaoks olemas olevad inimesed – need, kes hoolitsevad pidevalt teiste heaolu eest, unustavad sageli enda vajadused ja võivad seetõttu oma emotsionaalses koormuses unustada end.
• Emotsionaalselt tundlikud inimesed – need, kes reageerivad tugevalt negatiivsetele elusündmustele või kes kannavad juba eelnevaid traumasid.
• Laste ja noorte vanemad, kellel on väike toetusvõrgustik – nende, kes proovivad olla kõikjal ja kõigeks, aga tunnevad end üksi ja kurnatuna.
• Üksildased inimesed ja need, kes kannatavad suhteprobleemide all – eriti need, kes on hiljuti kogenud lahkuminekut, pereliikme kaotust või muid olulisi suhteprobleeme.
• Inimesed, kellel on varasem psühholoogiline haavatavus või pere ajalugu vaimsete probleemidega – geneetilised tegurid võivad samuti suurendada haavatavust.

Kui sa oled üks neist inimestest, siis tead hästi, kui raske on end hoida tasakaalus, kui kogu elu tundub pideva andmise ja mitte kunagi vastu saamise tsüklina. Aga see ei pea nii olema. Depressioon on midagi, millele saab vastu seista, kui sul on õige tugi ja eesmärgipärane tegevus.

Kuidas Libertas saab aidata?

Depressiooni puhul on kindlasti vaja abi ja toetust. Ära jää selles üksi!

Kui tundub, et elu on muutunud liiga raskeks ja sa ei jaksa enam üksi, siis Libertas on siin, et toetada sind teel taastumise poole. Meie lähenemine ei ole üksnes professionaalne, vaid ka hooliv ja inimlik. Meie eesmärk on aidata sul taastada sisemine tasakaal, tunda elu uue tähendusega ja jõuda tagasi oma igapäevaelu juurde.

Depressiooni korral saavad sind aidata erinevad spetsialistid – psühholoog, kogemusnõustaja, psühhiaater, loovterapeut, sotsiaaltöötaja, toitumisterapeut jne. Samuti on väga tõhusaks abiks ka rühmatöö.

Meie teenused

Meie teenuseid osutavad oma ala professionaalid.  Psühholoogiline töö aitab sul muuta oma mõtteid ja tundeid, lasta lahti traumadest, õppida paremini suhtlema ja ennast kehtestama, harjutada lõõgastusmeetodeid, katsetada uusi käitumisviise, suhtuda endasse sõbralikumalt, mõtestada oma elu ümber jpm.

Individuaalne nõustamine

Depressioonist taastumine ei ole kunagi lihtne ja iga inimene on erinev. Seetõttu pakume individuaalset nõustamist, kus saate arutada oma muresid turvalises ja mõistvas keskkonnas. Meie kogenud psühholoogid ja kogemusnõustajad aitavad leida tee enesemõistmise, positiivse mõtlemise ja elujõu taastamiseni.

Rühmatöö ja tugigrupp

Depressioonis ei pea olema üksi. Rühmatööd pakuvad tuge teiste sarnase kogemusega inimestega, kus jagatakse oma lugusid, leidke mõistmist ja toetust. Kogemusnõustajate ja psühholoogide toega saavad grupiliikmed jagada ja kuulda, kuidas teised on oma raskustega toime tulnud. Rühm pakub turvatunnet ja enesekehtestamist, mis aitavad edendada tervenemist.

Loovteraapia ja kehaline taastumine

Loovteraapia ja kehalise liikumise võimed ei piirdu vaid vaimse heaoluga, vaid aitavad ka kehaga seotud emotsioone töödelda. Loovterapeutide ja füsioterapeutide abil pakume võimalusi, mis aitavad sul vabaneda kehalistest pingetest, et avardada oma vaimseid ressursse.

Järelnõustamine ja jätkusuutlik tugi

Me ei jäta sind üksi, kui kõige raskem on möödas. Pakume järelnõustamist ja järjepidevat tuge, et saaksid teha kindlaid samme oma elu ja vaimse heaolu taastamiseks. Libertas on siin, et pakkuda sulle vajalikke tööriistu, et saaksid tagasi elusihid ja tasakaalu.

Ilma sügavama muutuseta endas ja alateadlike mustrite muutmiseta võib depressioon püsida või korduma jääda. Depressioonist on võimalik vabaneda, aga üksi on see raske. Leia endale sobiv toetaja ja spetsialist, kes aitab sihti seada ja on sellel teekonnal su kõrval.

Libertas ei paku ainult teenuseid, vaid terviklikku toetussüsteemi, kus iga samm ja igapäevane liikumine toob sind lähemale tervenemise ja elu nautimise juurde.

Meie eelised

Professionaalne ja kogemuslik tugi

Meie meeskond koosneb kogenud psühholoogidest, nõustajatest, loovterapeutidest ja füsioterapeutidest, kellel on süvitsi minev teadmine ja kogemus depressiooniga seotud probleemide lahendamiseks.

Personaalne ja individuaalne lähenemine

Meie teenused ei ole massiliselt toodetud – neid kohandatakse just sinule ja sinu vajadustele.

Rikkalik tugivõrgustik

Meie tugigruppides saad kasu mitte ainult professionaalide teadmistest, vaid ka teiste inimeste kogemustest.

Astuge järgmine samm taastumise suunas juba täna! Registreeru rühmatöösse või broneeri individuaalne nõustamine ja anna endale võimalus alustada uut elu.

Helista meie üldtelefonil 55640023 või kirjuta registreerimismeilile registreerimine@libertas.ee ja lepi kokku esmanõustamine.