Ärevushäire
Ärevus on kõikidele inimestele tuttav seisund: pea kõik meist on kogenud eksamieelset ärevust, ärevustunnet enne töövestlust, ja vahel oleme olnud ärevad isegi siis, kui kohtume kellegagi, keda ei ole ammu näinud. Ärevushäirest saame rääkida siis, kui ärevus muutub nii tugevaks, et hakkab mõjutama inimese elukvaliteeti ja igapäevaelus osalemist.
Sageli ilmneb esmase muutusena käitumises üleliigse ärevuse käes vaevleval inimesel vältimiskäitumine – hakatakse vältima olukordi, milles ärevus end ilmutab. Vältimiskäitumine aga ei leevenda ärevust, vaid tegelikult tugevdab nende olukordade mõju, mida välditakse. Vältimiskäitumise tekkimine on oluline märk nii inimese enda kui ka tema lähedaste jaoks – sellise käitumise ilmnemisel saame mõista, et ärevuse käes kannataja vajab tegelikult abi.
Vahel öeldakse, et „tahan oma vana elu tagasi“ – ärevushäire puhul on see täiesti võimalik. Ärevushäirega on võimalik tööd teha, sellest on võimalik vabaneda ning sellega koos on võimalik elada kvaliteetset elu, mille käigus ei ole vajadust millestki loobuda.
Ärevushäire sümptomid
Ärevushäire on väga levinud ning sellel on mitmeid erinevaid liike. Üleliigse ärevuse käes kannatajad arvavad sageli, et nende tunded ja mõtted ei ole „normaalsed“ ning ei julge neid kellegagi jagada. Tegelikult on maailmas neid, kes sarnaselt mõtlevad ja tunnevad, väga palju ja jagamine on ainus viis, kuidas probleemiga tegelema asuda ja oma elukvaliteeti tõsta. Iga inimene, sõltuvalt oma eripärast ning häire iseloomust ja tugevusest, võib kogeda erineval arvul ning erineva tugevusega kaebuseid. Neid võidakse ka ilma igasuguse selge põhjuseta kogeda.
Ärevushäire esineb erinevate sümptomite kaudu:
- rahutus, võimetus lõõgastuda
- pingetunne
- pidev muretsemine
- negatiivsed mõtted
- sundmõtted
- keskendumisraskused ja probleemid tähelepanu juhtimisel, koondamisel
- hirmutunne (surmahirm, hirm kaotada enda üle kontrolli, hirm hulluks minna)
- kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus
- surmahirm
- terviseärevus: hirm erinevate haiguste avaldumise ees iseendal või oma lähedastel
- võimalik on ka paanikahäire esinemine, erinevate foobiate (nt sotsiaalfoobia) avaldumine
- kergesti ehmumine, ka tühistel põhjustel
- varasemalt naudingut pakkunud tegevustest loobumine (sageli ebaratsionaalse mõtte või hirmu tõttu)
- tunne, justkui pea läheks mõtetest tühjaks
- eemalolekutunne – tunne, justkui sa ei oleks reaalselt siin
Ärevushäire kehalised sümptomid
- pidev pingetunne kehas
- lihaspinge ja lihaspingega seonduvad valud
- kuuma- ja külmahood
- kiirenenud hingamine
- hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne)
- valud või ebamugavustunne rindkeres
- kõrge pulss
- südamekloppimine
- higistamine
- võimetus lõdvestuda
- unehäired
- muutused söögiisus
- peavalu, pingetunne peas
- pearinglus, ebakindlustunne
- iiveldustunne või ebamugavustunne kõhus
- suukuivus
- kõhulahtisus
- värisemine, vappumine
- tuimusetunne või surinad
- tükitunne kurgus, neelamisraskused
Ärevushäire ravi
Ärevushäire raviks on väga efektiivne kognitiiv-käitumisteraapia (KKT), mille kaudu on võimalik adresseerida automaatmõtteid ja nende muutmisega tööd teha. Abi on ka teistest teraapiavormidest ning psühholoogilisest– või kogemusnõustamisest.
Aina enam kogub populaarsust mindfulness ehk teadvelolek, mille kaudu on võimalik nii iseenda vaimsest kui füüsilisest olekust ja enesetundest paremini aru saada. See on ärevushäirega toime tulekul äärmiselt oluline aspekt.
Vahel kombineeritakse teraapiat ravimitega, et anda ärevushäirega inimesele medikamentide abil parem stardipositsioon teraapias osalemiseks (tagada piisav uni, söögiisu ja muud esmased vajadused ja toimetulekumehhanismid).
