Kaassõltuvus on sõltuvus. Kaassõltuvus on sõltuvushaigust põdeva inimese pere (lähikonna) psühholoogiline seisund. Kainelt elavad lähisugulased on sellise haige puhul emotsionaalselt tema haigusega seotud. Need lähedased ei kannata ainult ise, vaid ehitavad oma perekonnas üles ka sõltuvushaigel terveneda takistavad suhted.

Kaassõltuvuse käes kannatavad alko-, narko- ja ravimisõltlaste naised-mehed, emad-isad, vennad-õed, täiskasvanud lapsed ja isegi lapselapsed. Ka sõltlased ise oma haiguse alguses ja ka kainuse saabumisel omavad kaassõltuvusele iseloomulikke jooni.

Kuid kaassõltuvusest on võimalik terveneda. Libertases aitavad terveneda kaassõltuvuse grupid ja individuaalselt psühholoogid ning kogemusnõustajad. Nende abil saate parandada iseenda ja kogu oma pere elukvaliteeti ning aidata kaasa ka sõltlase tervenemisprotsessile. Tervenemine toob kaasa harmoonilised peresuhted ja vähendab lastel sõltuvuste tekkimise riski. 

Kindlaim viis vabaneda kaassõltuvusest

Mis on kaassõltuvus?

Kas keegi teie sugulastest on alkohoolik või narkomaan? Ehk on juba surnud vanaisa vaevelnud  selle haiguse käes? Äkki olete ise või on teie sõbranna abielus või kooselus alkohooliku, narkomaani või muu sõltlasega.? Või joob teie kallim liiga palju? Te ei saa mitte kuidagi olla lähedastes suhetes keemilist sõltuvust põdeva haigega nii, et suudaksite emotsionaalselt selle probleemi suhtes ükskõikseks jääda. On ju nii..? Seda emotsionaalset haigust, mis tekib keemilise sõltlase läheduses elaval inimesel, nimetatakse kaassõltuvuseks.

Kaassõltuvus – see on sõltuvushaigust põdeva inimese pere (lähikonna) psühholoogiline seisund. Kainelt elavad lähisugulased on sellise haige puhul emotsionaalselt selle haigusega seotud. Need lähedased mitte ainult ise ei kannata, vaid ehitavad oma perekonnas üles sellised suhted, mis takistavad sõltuvushaigel terveneda. Kaassõltuvuse käes kannatavad alko-, narko- ja ravimisõltlaste naised-mehed, emad-isad, vennad-õed, täiskasvanud lapsed ja isegi lapselapsed. Ka sõltlased ise oma haiguse alguses ja ka kainuse saabumisel omavad kaassõltuvusele iseloomulikke jooni. Kaassõltlastest vanemad ei suuda edukalt täita lapsevanema kohustusi ja seeläbi kannatavad nende lapsed. Peres toimub soovimatute sündmuste kordumine. Sõltlaste täiskasvanud lapsed kuuluvad oma tohutute probleemidega kõrgendatud riskiastmega rühma: sõltuvuste arenemine, psühhosomaatilised (psüühikast mõjutatud kehalised) haigused, ärevushäired, depressioonid, keerulised abielud ja peresuhted. Ülaltoodu kirjeldab oli selliste perede seaduspärasusi, neid nimetatakse düsfunktsionaalseteks (talitlushäirega) peredeks.

Vabama elu poole

Kuid kaassõltuvusest on võimalik terveneda. Esmakordselt Eestis pakub Libertas Keskus kaassõltuvusest vabanemise 12 sammulist programmi. Libertas võib teid aidata kaassõltuvusest terveneda, läbi selle parandada iseenda ja kogu oma pere elukvaliteeti ning aidata kaasa ka sõltlase tervenemisprotsessile. Tervenemine toob kaasa harmoonilised peresuhted ja vähendab lastel sõltuvuste tekkimise riski. Kaassõltuvusest vabanemine on laste erinevate probleemide lahenduste alguseks.

Algus

Inimene on algupäraselt karjaloom ja see tähendab, et oleme üksteisest sõltuvad. Vajame üksteist, et elamisväärset elu elada ja teineteise suhtes inimlikke tundeid tunda. Tänapäeval väidetakse juba, et meie tegelikkus tekibki inimestevahelistest suhetest.

Sigmund Freud iseloomustas vastsündinud last kui tühja valget paberit, millele elukogemused joonistavad omad jäljed. Loomulikult mängivad siin oma osa ka pärilikkus ja geenid, kuid nende kombinatsioone lülitab sisse keskkond.

Kuidas see on seotud kaassõltuvusega?

Väike laps, et ellu jääda, elab oma vanemaga väga lähedases suhtes. Vanemad hoolitsevad tema eest. Peagi aga saabub puberteediaeg, mida peetakse lapsel väga oluliseks arenguetapiks. Siis peab laps väljakasvama sellest tugevast suhtest vanematega.

Kes on kaassõltlane

Kaassõltlane meenutab oma tunde-elult seda väikest last. Lapse ja vanema vaheline suhe pole ju mitte ainult loomulik ja kaunis, vaid ka kontrolliv, ülekaitsev hoolimine, mis aga pole enam sugugi nii meeldiv. See on kui halvalõhnaline hingeõhk, tahaks pead ära keerata, kui keegi sellise hingeõhuga tuleb sulle liiga lähedale. Kuid see on alles probleemi algus.

Kaassõltuvus on ka suhtesõltuvus e liigne kiindumine (klammerdumine) kellessegi, hirm mahajätmise ees ja madal enesehinnang. Seepärast pöörleb kaassõltlase elu teiste inimeste ümber, ta püüab iga hinna eest teiste vajadusi rahuldada ning arvab ka et kui ta selliselt käitub, siis ta kutsub esile sellega sellised muutused teises inimeses, mis muudavad nende suhtekeskkonna normaalseks Samas võib ta olla vägagi vaoshoitud ja raamides ning suhete sõlmimine teistega võib vastumeelne olla. Suhtesõltuvuse korral võivad lisaks ka muud põhjused olla.

Sõltuvus tähendab kompulsiivset e sundkäitumist. Inimene käitub enesele kahjulikult, kuid ei suuda seda lõpetada. Selline käitumisviis on kunagi alguses olnud väga mõnus, kuid on muutunud halvaks ja valuliseks vajaduseks, justkui vanglaks.

Kaasõltlane käitub sõltlasele sarnaselt, mis tekitab tuska nii talle kui ka teistele. Ta ei ole võimeline oma ennasthävitavat tegevust ei hea ega halvaga lõpetama. Sõltuvuslik käitumine on alanud heade soovidega hoolida, hoolitseda ja aidata, kuid see on muutunud aina rohkem kahju tekitavaks tegevuseks.  Tulles tagasi varasema viite juurde, et inimene on karjaloom, siis kaassõltlane ei ole mitte karja üks liige, vaid ta on klammerdunud teiste liikmete külge tekitades probleeme. Kui tuua näide hundikarjast, siis meie tegelane jookseb teistele liiga lähedal ajades sassi nende sammud ning andes oma osa saagist teistele ja kihutades juba edasi uuele jahikäigule. Selline inimene ütleb: Teen kõik, et sul oleks hea! Seisan alati sinu eest, juhtugu mis tahes.

Kui üllas, teiste vajadused on alati enda omadest eespool

Tegelikkuses pole selline inimene õrn, soe ega empaatiline. Ühiskonnas toimetades tema aitamistahe pigem hävitab kui ehitab. Ta sekkub, kuhu pole vaja ja segab ümbritsevaid. Ta ei tule tavaliselt ise abi otsima, ta ei vaja seda, sest ta ise aitab teisi. On loomulik, et vanemad aitavad oma lapsi, kuid samas on ka vajalik, et neist suudetakse hiljem lahti lasta. Vanemate ülesandeks on juhatada lapsi kuni täisealiseks saamiseni ja olla valmis toetama neid ka hiljem. Vanemate ülesandeks ei ole kinni maksta oma laste sõltuvusainete kasutamist ega võimaldada ka muul moel tema halba elu. Reeglina need inimesed, kes pealetükkivalt pakuvad teistele oma hoolitsust, kaastunnet, abi jmt, eiravad enda sarnaseid vajadusi. Vt allpool on olemas viide sellele.

Miks inimesest tuleb kaassõltlane?

See ei juhtu tema enda tahtest ega halvast iseloomust, ega soovist teha halba endale ja end ümbritsevatele. Kaassõltuvuse käes kannatav inimene võib oma loomult tegelikult olla empaatiline, südamlik ja soe või tal võivad olla mistahes iseloomujooned. See teistele head sooviv inimene on lihtsalt astunud üle teatud piiri. Piiri, mis on eraldanud hoolitsemise ja hoolimise kinnisideest e sundkäitumisest. See viimane juba aga solvab ja vihastab teisi inimesi, kes soovivad ise oma elu eest vastutust võtta. Kaassõltuvus on käitumine, mis on saanud alguse vastutustundetust inimsuhete juhtimisest e manipuleerimisest.

Igaüks meist võib haigestuda kaassõltuvusse kui me elame sellise vastutustundetu inimese lähedal. Suhtes usalduse kadumisel on inimlik minna kontrollima, täpsustama või uurima asju, mida teine inimene on lubanud teha. Usalduse kaotus inimeste suhtes on võinud tekkida juba lapseeas näiteks suhetest vanematega, mis on saanud keemilisest või mõnest muust sõltuvusest kannatada või kes ei ole suutnud rahuldada lapse elementaarseid vajadusi.

Kaasõltlane on tihtipeale ise ohver ja ülehoolitsev käitumine on kaitsemehhanism. Kui kaassõltlase klammerduvast hoolitsusest keelduda, siis võib tema käitumine muutuda märterlikuks enesehaletsuseks ja ta võtab sisse ohvri asendi.  “miks minu abi ei kõlba!? Või “olen teinud absoluutselt kõik, mis võimalik ja ikka pole küllalt!”

Sõltlaste ja kaassõltlaste liit

Inimesed paluvad abi, kui nad seda arvavad vajavat. Lähedane võib anda abi alkohoolikule, kuid ei või hakata põetajaks või parandajaks, vastasel juhul vajuvad nad koos veel rohkem sohu. Lõppude lõpuks on raske mõista, kumb on rohkem haige, kas sõltlane ise või teda hoidev lähedane. Sellisel puhul keemilise aine sõltlane ei pruugi täielikult kogeda sõltuvusainete tarvitamise tagajärgi, sest tema kõrval on lähedane, kes pehmendab lööke ja koristab tagajärjed. Psühhotroopse aine sõltlane teab seda ja ta otsibki kaassõltlast enda kõrvale, et ainete tarvitamine oleks võimalik või võimalikult väikeste tagajärgedega. Enamasti kaassõltlased põrkuvadki kokku sõltlastega. Viimane vajab enda kõrvale inimest, kes võtaks tema elu üle vastutuse. Ise ta pole enam võimeline seda vastutust võtma, sest kontroll psühhotroopsete ainete tarvitamise üle on kadunud ja need määravad juba vastu tema tahtmist tema elukäiku.

Kaassõltlase lähedased

Kaasõltlasest vanema täisealised lapsed soovivad tavaliselt oma vanemast eemalduda, nad häbenevad ning ei pea lugu temast. Sellise vanema läheduses olevad tunded on tavaliselt ahistus, usaldamatus ja et vanus justkui väheneks.

Oma muudes suhetes ei klammerdu nad alati teise inimese külge, kuid tihtipeale kannavad suure hulga tuska kaasas. Nad vihkavad oma piirideta vanemat ja tunnevad vaheldumisi suhtega seotud viha ning süütunnet. Samas alati ei pruugi need tunded olla otseselt seotud oma kaassõltuvuses oleva vanemaga, need võivad tekkida ka lähedase enda paarisuhtes turvalisuse ja usalduse puudumise tõttu.

See, kuidas me elame läbi oma elu erinevaid etappe, on alati väga individuaalne. Sõltuvuse käes vaevlevate perede täiskasvanud lapsed räägivad kõik sarnaseid lugusid ja neil on ühesugused kogemused. Neil võivad olla tundeelus ja eluga hakkamasaamisel palju probleeme. Selliste perede lapsi vaevavad inimsuhete probleemidele lisaks ka söömishäired või põgenevad nad nende eest tööle, harrastuste juurde või muudesse tegevustesse.  Vanemate sõltuvus mõjutab lapsi, kuid mitte ainult otse vaid suurel määral ka kaudselt. Lapsed on ühtemoodi mõjutatavad nii psühhotroopse aine sõltuvuseses kui ka kaassõltuvuses oleva vanema piirideta ja ettearvamatu käitumisega.

Mis võiks aidata?

Kaassõltlane on kui patoloogilise sõltuvuse käes kannatav inimene, kes vajab oma normaalse elu tagasisaamiseks abi. Ta soovib endale elu, milles ta võiks eelkõige iseenda eest hoolitseda ja seejärel ka vajadusel teisi aidata (vaata ülevalt). Toibumine algab tunnistamisest, omaksvõtmisest ja uutmoodi käitumise õppimisest. See muutus on tajutav samaaegselt nii vabastava kui ka hirmutavana.

Sõltuvuses oleva vanema lastel on samuti probleemid, millele on võimalik sõltuvuse mehhanismi tundvatelt professionaalidelt abi saada. Muutused ei toimu koheselt ja nende toimumiseks ning tervenemiseks on kindlasti abi vaja. Seda protsessi ei saa läbida üksinda. Kaassõltuvusest vabanemiseks pakume nõustamist ja tuge, mille eesmärgiks on leida nii inimese probleemsed jooned kui ka tema ressursid. Kaassõltuvusest vabanemise nõustamine koosneb patsiendi eluloo ja –korralduse ning suhete tundmaõppimisest, sümptomite tuvastamisest ja haigusliku käitumise tunnistamisest.

Nõustamisel jagatakse vajalikke suhtlemisoskusi ja aidatakse sättida oma tundeelu.  See on mõeldud neile lähedastele, kes elavad praegu või on elanud psühhotroopsete ainete väärkasutajate läheduses ja kes soovivad vabaneda sõltuvustest tekitatud pingest ning soovi korral korrastada oma suhte sõltlasega. Nõustamise eesmärgiks on äratada inimene, leida tema ressursid ja suunata need taastumisse.

Taastumine jätkub ka nõustamisprotsessi järel. See toimub programmi aktiivse osa järel toimuva järelravi eneseabirühmades.

Taastumisprotsessi piisavalt pikk kestvusaeg ja sisu garanteerivad, et et toimuv protsess muutub patsiendi tähtsaks eluosaks.

Libertase psühholoogide ja oma tervenemiskogemusega nõustajate juhtimisel toimuvates individuaal- ja grupiteraapiates on eneseotsingud ja endaga tegelemine turvaline ja hea tagasisidega. Halbade isikuomaduste ja käitumistavade tunnistamine ja neist sammhaaval ning päev korraga loobumine viib lõpuks tegelike iseloomujoonteni jõudmiseni ja nende omaksvõtmiseni.

See kõik toimub selle nimel, et ühel kaunil päeval suudaksid SA ennast lugupidavalt peeglist vaadata olles samas armuline ja tänulik ka käidud teele. Paranemine nõuab tööd ja selle tulemus premeerib sind iga päev.

1. Täida Kaassõltuvuse test
2. Kui testi läbides saad teada, et tuleb meiega ühendust võtta, siis helista numbril 5043547 või kirjuta aadressil kaassoltuvus@libertas.ee 
3. Lepime kokku esmanõustamise aja, hind 60 €
4. Teraapiavõimalused:
   TASUTA
   - läbi Töötukassa rehabilitatsiooniprogrammi
   - läbi Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniprogrammi
   - läbi ISTE projekti 
   - omavalitsuste rahastusel
   TASULINE
   - 420€ või 120€ kuus kinnine MINNESOTA KAASSÕLTUVUSGRUPP
   - 900€ või 340€ kuus 3-kuuline individuaalprogramm MINNESOTA PERSONAL
   - 80€ tund psühholoogi vastuvõtt