„Ta viskas mu füüsiliselt uksest välja. Siis helistas, et küsida, kas olen maha rahunenud.“

Käesolev artikkel ilmus esmakordselt Tervis Plussis märtsis 2024.
Artikli autoriks on Helen Serka-Sanchez

Artiklis on juttu nartsissistlikest suhetest ja kuidas need on kaassõltuvusega seotud. Libertase nõustaja Kätlin Hallik avab nartsissismi olemust ja kommenteerib Laura lugu. Kas nartsissistiga saab olla rahuldust pakkuvas suhtes ja kas kaassõltuvusest vabanemine võiks suhet parandada või kuidagigi suhtes olijat aidata? Ehk saate oma küsimustele artiklist vastused.

Palun, nautige Heleni kirjutist.

Lähisuhe nartsissistiga tekitab inimeses kaose. Sellest suhtest välja saamine on aga väga raske, sest tihti kaasneb sellega kaassõltuvus. „Kuigi see tundub valus, jabur ja halb, siis seal on oma dünaamika, millest lahti lasta on keeruline,“ tõdeb kogemusnõustaja Kätlin Hallik.

Laura (30) suhe sai alguse ülikooliõpingute ajal. „Tegemist oli väga atraktiivse mehega, kes paistis seltskonnas silma, julges sõna võtta, nalja visata ja jättis endast tohutult intelligentse mulje. Mitte ainult mulle, aga ka teistele,“ räägib naine, mis teda tulevase elukaaslase juures ära võlus. Ta oskas väga peenelt halvasti öelda. Tormiliselt alanud suhtesse tekkisid probleemid, kui ta noormehega kokku kolis.

See on justkui õpikunäide nartsissistist. „Nad jäävad silma sellega, et on alguses hästi meeldivad inimesed. Nad näevadki palju vaeva selleks, et endale tähelepanu tõmmata. Neis on justkui mingi x-faktor, mis ligi tõmbab,“ ütleb kogemusnõustaja Kätlin Hallik, kes veab Libertase vaimse tervise keskuses kaassõltuvuse tugirühma. Nartsissisti kohta käib iseloomustus: ambitsioonikas, šarmantne ja karismaatiline. Tihti on nad edukad või vähemalt jätavad sellise mulje.

Halliku sõnul on kõigis inimestes nartsissistlikke jooni. See on vajalik positiivse minapildi kujunemiseks – teada oma väärtust ja kes ma olen. Enamasti on see tasakaalus empaatiaga, mida nartsissistis aga pole või on väga vähe. Seepärast muutuvad nad enesekeskseteks, kelle kogu huvid on suunatud vaid enda vajaduste täitmiseks.

Tihti on nartsissistid edukad, sest nad ei tunne häbi tegutseda enda huvidest lähtuvalt. „Teisele inimesele võib mingis situatsioonis tunduda, et selline käitumine ei sobi. Nartsissist aga läheb ja võtab selle, mida tahab,“ põhjendab Kätlin, kuidas vähene või puuduv empaatiavõime tegutsema paneb.

Nartsissism saab enamasti alguse lapsepõlvest, kus toimunud traumad ja kogemused on sellisele isiksuse arengule tõuke andnud. Vanemad on lapsele kas liiga palju või vähe tähelepanu pööranud. „Mõnes vanema-lapse suhtes on olnud liigset ülistamist. Kui inimene selle mõtteviisiga kasvab, siis ta usub, et vääribki rohkemat,“ selgitab kogemusnõustaja. Jättes täiskasvanuks saades eneseanalüüsi tegemata, jääb ta sellesse kuvandisse kinni. Kuna ka empaatiavõime pole hästi arenenud, siis ei näe nartsissist, et ta kuidagi valesti käituks. Nii et tema suhtumise ja käitumisega ongi hädas need, kes peavad temaga koos elama.

Kogemusnõustaja Kätlin Halliku sõnul on suhtes nartsissistiga võim ühele poolele ära antud. „Samas on teine pool selle ära andnud, sest alguses oli see mugav.“

Teineteist täiendavad äärmused

Nartsissist leiab tavaliselt enda kõrvale ülitundliku ja empaatilise kaaslase. Sellise dünaamikaga nad täiendavad teineteist. „Tavaliselt tahame kompenseerida seda, mida meil pole. Nartsissistil on kõrge enesehinnang ja tema partneril madal. Need on sama skaala kaks otsa,“ selgitab Hallik. Ühel on vaja inimest, kellele oma pühendumust jagada, ja teisel seda kellelt võtta.

Laurale meenuvad ka aastaid hiljem öised üleval istumised ja tülitsemised. „See mõjus kõige laastavamalt. Ma ei tea, kas ma kujutasin endale seda ette või juhtusidki need suuremad öised tülid alati enne seda, kui mul oli järgmisel hommikul midagi tähtsat. Me võisime üleval olla kella viieni hommikul, nii et tema jauras ja ajas õiglust taga, mina nutsin kuskil seina ääres.“

Tüli võis tekkida täiesti tühisest asjast. Näiteks palvest mitte visata jalanõusid koridori nii, et Laura nende otsa komistaks. Polnud vahet, kui ta sellest ka kõige leebemal toonil märku andis. „Tavaliselt järgnes sellele paika panemine stiilis „sul on kogu aeg midagi viga“, mis muidugi tekitas minus suure soovi end kaitsta ja selgitada, et see pole isegi suur probleem. Ma ei mõelnud seda isikliku solvanguna, see oli kõigest üks väike asi, mida võiks mitte teha,“ kirjeldab Laura olukordi, millest hakkasid edasi arenema uued või väga vanad tüliteemad. Lõpuks ununes üldse ära, millest tüli alguse sai, välja arvatud siis, kui oli vaja rõhutada, et see algas jalanõudest. Magama ei saanud nad enne jääda, kui naine oli mehega ära leppinud.

Siiski rõhutab Hallik, et raamatu- või internetitarkusega nartsissisti ära tunda ei pruugi. Või hoopis vastupidi – iga teine inimene võiks olla nartsissist mingi kriteeriumi järgi. „Kui partner on sellega rahul, siis ei pruugi suhe nartsissistiga olla õnnetu. Inimesed vajavad toetust siis, kui midagi on temas ja ta suhtes väga katki läinud,“ toob ta esile olulise nüansi.

Emotsionaalne üksindus

Nartsissistid on osavad manipulaatorid ja meelitajad. Suhte alguses võivad nad pakkuda teisele hoolitsevat tähelepanu. Suhteprobleemid ei alga alati kohe, vaid võib-olla alles aastate pärast. „Alguses ei pruugigi aru saada, et tegemist on nartsissistiga. Tundub, et saadi seltskonna kõige lahedam partner. Tõeline peavõit! Kõik imetlevad teda, ta on nii edukas. Kaaslane justkui ei peagi midagi tegema ja oma väärtust on võimalik suurendada nartsissisti abil,“ kirjeldab Kätlin algavat suhtesõltuvust. „Kuigi see tundub valus, jabur ja halb, siis seal on oma dünaamika, millest lahti lasta on keeruline.“

Kuna nartsissisti paariline on ise valinud endale sellise kaaslase, siis ta oleks suhte ebaõnnestumises justkui ise süüdi. Seda talle ka kodus öeldakse: „See oli sinu valik, lepi sellega“ või „Sa ise valisid minu ja nüüd sa ütled, et pole rahul“. Osavalt ja peenelt häälestatud ütlemised tekitavad üliempaatilises kaaslases aga automaatselt süütunde. Tõepoolest – ta on ju sellesse suhtesse astunud vabatahtlikult.

Nartsissistile sobib suhe nii kaua, kuni ta saab oma tahtmise, partner allub talle ja täidetud on tema tähelepanuvajadus. Vastu ei taha ta aga midagi anda, kui see pole just tema huvides. Kui nartsissist tahab, siis toob ta lilli, teeb kingitusi. Teises suhtepooles tekitab see võltstunde, et temast hoolitakse. Vastuvõtu eel võib nartsissist kinkida naisele kleidi, kuigi naise soove pole selle valikul kordagi arvesse võetud. See tuleb lihtsalt selga panna. Sedasi käsuliinis koheldes muutub naine aja jooksul lihtsalt käepikenduseks, mitte partneriks, kelle tahe ja arvamus loeb.

Mõnda aega peale suhte algust avastab paariline, et nartsissistist kaasa pole see, kes ta alguses paistis. Kuna fassaad on hästi oluline, siis kõrvalolijale jääb tegelik pilt nägemata. Naisel tekib tühjuse tunne, sest ta ei saa vajalikku emotsionaalset tuge ega julgustust. Kui seda küsima minna, siis kaasneb sellega tavaliselt pettumus, sest nartsissistilt saab vastuseks üllatunud konstateeringu „Mida sa veel vajad? Meil on ilus maja. Tahtsid kasvuhoonet – nüüd said selle“. Sealt ei tule aga seda, mida partner päriselt vajab, ja ta jääb üksi.

„See on trikiga koht, sest tekib emotsionaalne vägivald,“ märgib Hallik. Emotsionaalselt jäädakse üksinda ja samas pole ka sellest kellelegi rääkida. Lähedased ja sõbrad on näinud ideaalset fassaadi ja nad ei mõista tõelist olukorda. „Kui lähedased sind ei usu, siis see ring tõmbub koomale. Kuna need on inimesed, keda sa usaldad ja usud, siis võib tekkida enesekahtlus, et võib-olla on sinus endas viga,“ räägib kogemusnõustaja.

Sellise suhte teeb partnerile ohtlikuks pidev pinge ja stressiga elamine. Lõpuks võib ärevus muutuda ka depressiooniks. Tekivad psühhosomaatilised sümptomid, nagu kehv enesetunne, peavalu, värisevad käed. Kuigi partneriga tahetakse olukorrast rääkida, siis seda ei juleta enam teha. Peale emotsionaalse vägivalla võib lisanduda ka muud liiki vägivald. „See pole tervislik suhe!“ rõhutab Hallik.

Kui kaaslane on vaid objekt

„Tülide käigus kuulsin, et olen vaimselt haige inimene või et ta ei kujuta ette, et mõni teine mees sellist käitumist üldse taluda viitsiks. Samuti on kõik halvasti ütlemised minu enda süü, sest ma oskasin vajutada temas kõiki neid nuppe, mis selle vallandavad,“ meenutab Laura pidevaid süüdistusi. Naisel olevat vedanud, et mees teda üldse armastas, sest küll tema juba teab, et iga teine mees oleks ta juba ammu tänavale saatnud. Kusjuures seda ka paaril korral nende suhtes keset ööd juhtus. „Ta viskas mind koos jope ja jalatsitega füüsiliselt uksest välja. Siis umbes 20 minutit hiljem helistas, et küsida, kas ma olen maha rahunenud ja oma draamatsemise lõpetanud,“ räägib Laura, kes õnneks sai minna oma üürituppa.

Kuigi mees teda otseselt ei löönud, siis tõukas ta teda mitmel korral pikali, vastu seina või viskas teda asjadega. Järgmisel päeval järgnes sellele vabandamine ja lilled, kuid selline hool kestis ainult päeva.

Kuna nartsissist suhtub oma partnerisse kui objekti, kes rahuldab tema vajadused, siis võib suhtesse tekkida ka seksuaalne vägivald. „Vastastikust soovi ja tahtmist ei pruugi seal olla. Kuigi partner sellest mingit rahuldust ei saa, siis tahab ta pakkuda oma keha. Ta mõtleb, et see on armastuse pakkumise viis,“ ütleb Hallik.

Sellises suhtes saab pöördepunktiks tavaliselt hetk, kus kaob ära sund teha karjääri ja saada lapsi ning naine tahab hakata tegelema iseendaga. „Kui teadlikkus iseenda vajadustest kasvab, siis nähakse, et nartsissistist partner ei paku neile emotsionaalset või seksuaalset rahuldust. See võib olla väga karm avastus,“ märgib nõustaja. Sel ajal kiputakse tegema viga ja tahetakse hakata nartsissisti muutma. Tema aga ei taha muutuda, sest tema vajadused on kaetud.

Ka paariteraapia ei too enamasti tulemust. Osavate manipulaatoritena petavad nad terapeudi või psühholoogi lihtsalt ära. Samas võib ka see trauma, mis on emotsionaalse tundetuse tekitanud, olla paksu kaitsekihi all. „Kui tema sellega tegeleda ei taha, siis ei saa ka keegi teine seda tema eest teha,“ sõnab kogemusnõustaja.

Kas lahkuda või jääda?

Tegelikult peaks just paariline ise hakkama nägema ennast selles olukorras. Abivahendiks võib olla päevik, kuhu eri olukorrad kirja panna ja jälgida, mis neis keerulist on. „Kui need paberi peal vastu vaatavad, siis saab nendega tegelema hakata. Terapeudiga või grupis saab neid analüüsida. Meid juhib alati mõte, mis juhib tundeid, mis juhivad omakorda käitumist,“ ütleb Kätlin.

Nõustamisse jõudes küsitakse tihti, kas peaksin lahku minema. „Tahaksin vastata, et jah. Ma siiski ei tee seda, sest see oleks minu vastus olukorrale. Inimesel ei pruugi olla valmisolekut sellest suhtest lahkumiseks,“ selgitab nõustaja. Põhjuseid võib olla erinevaid. Üheks neist on majanduslik vägivald. Sõltutakse partnerist, sest kogu oma elu on naine elanud perele ja mehele armastuse pakkumise nimel. Mees on selle aja jooksul teinud karjääri ja hästi teeninud. Selline olukord on nartsissistiga suhtes olles väga tavapärane. Lahkudes sellest suhtest, jääb naine koduta ja tühjade pihkudega. Tihti hoiavad naist suhtes kinni ka lapsed.

Suhte lõpetamine nõuab pikka eeltööd. Mõni planeerib seda isegi mitu aastat või käib suhtes edasi-tagasi. Lisaks kodule võib lahku minnes kaotada väärikuse oma pere ees, sest lõpetati pealtnäha idülliline suhe. Empaatiline kaaslane võib hakata ka nartsissistile kaasa tundma, sest on ta ju oma lapsepõlve ohver ja vajab ka hoolitsust. „Kui aastaid on treenitud ennast armastavamaks pooleks, siis fookus läheb endalt väga kergelt ära ja minnakse suhtesse tagasi. Seega võib olla kümme põhjust, miks tagasi minna, ja üks, miks mitte minna. Seda aga on tihti üksinda raske üles leida,“ selgitab kogemusnõustaja, miks lahkuminekuks on välist tuge vaja. Kuna lähedased ei nähe suhtes toimuvat adekvaatselt, siis tuleb abi otsida kas terapeudilt, psühholoogilt või tugirühmast.

Nõustajalt uuritakse ka seda, millised võimalused on peale lahkumineku. Üks võimalus on lihtsalt aktsepteerida, et partner ei suuda mingeid asju pakkuda, kuid seal kõrval on teised hüved, mis on sama olulised. „Kui tal pole suhtes ohtlik olla, vaid seal käib peen emotsionaalne mäng, siis soovitan tulla toetusgruppi. Selle võlu on see, et rühma tulevad sarnase probleemiga inimesed. Kohtumistel saadakse aru, et nad pole ainukesed, kes on sellises õnnetus kooselus,“ ütleb Hallik.

Oma piiride seadmine

Programmis saab kasvatada oma enesekindlust ja mina-tunnet. Lõppeesmärk on oskus seada piire. Nartsissistlikus suhtes pole isiklikke piire, sest nartsissist ei taha teada, mida teine inimene tunneb või vajab. Samas pole oma vajaduste tajumine ja piiride seadmine lihtne, kui ollakse aastaid suhtes, kus nendest on üle sõidetud. „Võim on selles suhtes ära antud ühele poolele, kes seda kuritarvitab. Samas on teine pool selle ära andnud, sest alguses oli see tore ja mugav. Nüüd, kus teine pool oma võimu tagasi tahaks, seda enam ei saa,“ selgitab nõustaja, kust tuleb lootusetuse tunne ennast kehtestada ja oma soove kuuldavaks teha.

Sellises suhtes on kaassõltuvuse mudel. Nimelt on nartsissist sõltuvuses oma käitumismustrist ja partner enda omast. „Saan külma ja kuuma – kunagi ei tea, millal see tuleb. Selle kõrval on ju ka hetki, kus mulle pakutakse präänikut, ja siis ma usun, et kõik on hästi. Sellest dünaamikast jäädakse sõltuvaks,“ selgitab nõustaja. Alles siis, kui mõistetakse, miks selline suhtemuster tõmbab ja miks oma piire ei kehtestata, saab sellest vabaneda.

„Elu algab sealt, kus ma saan aru, mida mina tahan ja vajan. Kuna ollakse oma harjumuste ohvrid, siis ei osata neid vajadusi lahti mõtestada. Kui suhe nartsissistiga lõpeb ja eneseanalüüs jäetakse tegemata, siis see suhtemuster kordub,“ tõdeb nõustaja.

Laura elukaaslane kontrollis pidevalt, mida naine tegi ja ütles. Selleks oli mehel tabel, kuhu läks kirja ka see, mida mees Laurale oli ostnud või tema heaks teinud. „Ta täitis seda ilma igasuguse häbita. Sageli nii, et mina olin kõrval,“ ütleb Laura. Mees soris ka Laura telefonis. Paaril korral oli ta selle öösel võtnud ja naise meessoost tuttavatele salaja kirjutanud.

Laurale muutus suhtes kurnavaks ka see, et meest häiris tema rõõm. „Kui mul läks midagi hästi, tahtsin näiteks jõule tähistada, olin elevil tantsutrupiga esinemise pärast. Vastuseks tuli, et jõulud on mõttetud, sest ma pole kristlane, hobitants ei ole nüüd küll mingi saavutus, mille üle uhkust tunda,“ räägib Laura. Jõuludeks nad kingitusi ei teinud, aga kui keegi Laurale midagi kinkis, siis tekkis sellest kohe suur probleem. Mehele nimelt tundus, et teda tahetakse halba valgusesse panna.

Laura suhe kestis viis aastat, selle lõpetamiseks läks ta Eestist ära. „Sõitsin temast eemale saamiseks välismaale õppima. Aga ma ikkagi muretsesin päris kaua selle pärast, kuidas ta hakkama saab.“

PS. Uus kaassõltuvusest vabaks tugigrupp algab Libertases juba 27.10.2025. Lähem info https://libertas.ee/teenused/kaassoltuvusest-vabaks-tallinnas/