Libertases on käivitunud vaimse tasakaalu grupid noortele ja täiskasvanutele. Oleme pidevas sisemises konfliktis iseenda ja ümbritseva maailmaga. Meie meelerahu asub meie sees ja see on leitav samuti seestpoolt. Üheks toimivaks viisiks meelerahu leida, on teadveloleku kasutamine oma igapäevases elus. Just seda meie vaimse tasakaalu grupis tehaksegi.

Kui Sul on stress, rahulolematus hetkeolukorraga, raske keskenduda, tähelepanu hajub kiiresti, töövõime on katastroofiliselt langenud ja vaimse tervisega pole enam kaugeltki kõik korras, siis võib sind aidata meie vaimse tasakaalu grupp.

Vaimse tasakaalu grupp on kogemusnõustamise meetodil põhinev grupinõustamine. Neljapäeviti toimuvad Libertase ruumides kaks järjestikust gruppi – eraldi noortele ja täiskasvanutele.

Mis on teadvelolek?

Maris Vainre, psühholoogiaharidusega teadlane, Cambridge´i Ülikooli doktorant, ütleb teadveloleku  kohta järgmist:

„Teadvelolek tähendab minu jaoks seisundit, mille käigus keskenduda käesolevale hetkele viisil, mis on uudishimulik ja hinnangutevaba.“

Erasmus+ blogis vahendab Anni Sahkur Maris Vainret:

„Lihtsalt ja lühidalt selgitades võib öelda, et ajul on n-ö kaks töörežiimi – aeglane ja kiire süsteem. Kiire ehk automaatne režiim hoolitseb tegevuste eest, millele otseselt ei pea keskenduma – näiteks kõndimine, mõni sisseharjunud praktika, nt käiguvahetus autosõidul, või ka harjumuspärane mõttemuster. Aeglane süsteem nõuab rohkem tähelepanu ja pingutust, näiteks millegi uue õppimine või mõne olukorra analüüsimine. Minu jaoks on mindfulness ehk teadvelolek viis, kuidas kiiret süsteemi, automaatpilooti, hetkeks pausile panna. Viis, kuidas teadvustada oma harjumuspäraseid reaktsioone ja käitumismustreid; neid uurida justkui oleksime need äsja avastanud.”

Maris selgitab, et harjumused ja teadvustamata protsessid aitavad meie ajul informatsioonis paremini orienteeruda. Need pole aga igas olukorras kasulikud või võivad meile vahel sootuks kahjulikud olla. Harjumuste tõttu tehakse vahel kiireid järeldusi: sildistatakse või põhinetakse otsuste kujundamisel pinnapealsetel ebaolulistel fakoritel. Vahel võivad sisseharjunud reaktsioonid pikapeale ka vaimset tervist kahjustada.

„Väga paljud stressireaktsioonid on seotud automaatsete protsessidega, mida me ei pruugi endale teadvustada. Näiteks mõne oma eksimuse märkamisel võime automaatselt enda peale pahased olla. Kui me seda järjepidevalt teeme, võib see kahandada meie eneseusku ja -kindlust ning see omakorda aegamisi langetada meie meeleolu. Samuti võib mõni ohu- või ebamugavustunne, mis teatud situatsioonis või mõne inimesega seoses tekkis, kanduda üle teistele sarnastele olukordadele. Nii võib pikkamisi kujuneda stress või ärevus, ilma et me selle alguspunkti täielikult teadvustaksime.”

„Teadveloleku praktika annab meile võimaluse aeg maha võtta. Astuda emotsioonidest ja seda tekitanud olukorrast hetkeks välja. Neid uudishimulikult ja hinnangutevabalt uurida. Selline enese distantseerimine võib aidata tunnetega paremini toime tulla.”

Teadveloleku praktikad aitavad olla hetkes ja iseennast mõista

Teadveloleku praktikad aitavad keskendumisvõimet ja heaolu parandada. Neid kasutatakse kogu maailmas mitmete vaimse tervise probleemide ennetamiseks. Mõned praktikad on ka standardiseeritud ja kujundatud teraapiaks, millega näiteks leevendada stressi või ennetada depressiooni kordumist.

Teadveloleku praktikaid kasutatakse ka Eestis järjest laiemalt. Näiteks, Eestis on juba viis aastat mõnes koolis läbi viidud tähelepanu ja meelerahu harjutuste programmi nimega Vaikuseminutid. Vaikusminutite programmi hiljutised mõju-uuringu tulemused näitasid, et need süsteemsed harjutused aitasid leevendada uuringus osalenud koolinoorte stressi ja kurnatust.

Kellele

• Noortele vanuses 12-18, kellel on vaimsed probleemid. Kellel on keskendumis- ja õpiraskused, liigne huvi ekraanide ja ebatervislike eluviiside vastu.
• Täiskasvanutele, kellel üleüldine ja pidev rahulolematuse tunne, stress, keskendumisvõime on kadunud, tähelepanu hajub kiiresti, töövõime on katastroofiliselt langenud ja vaimse ning füüsilise tervisega pole enam kaugeltki kõik korras.

Vaimse tasakaalu grupi eesmärk

Erinevatele sihtrühmadele on eesmärgid mõneti erinevad. Täiskasvanute grupinõustamise eesmärkideks on:

• vabanemine sammhaaval rahutusest, stressist, rahulolematusest ja kurnatusest
• negatiivsetest mõtete vähendamine
• tuju parandamine
• õnne- ja heaolutunde tõstmine
• depressiooni ennetamine, vähendamine

Noortegrupi eesmärkideks on:

• tähelepanu pööramine emotsioonidele, kujutluspiltidele, hingamisele, keha liikumisele ja hoolivusele
• õppida toime tulema oma emotsioonidega
• õppida ennast (paremini) väljendama
• tõsta heatunnet ja vastupidavust

Lühikirjeldus

Tund on kaheosaline -  teooria jagamise ja praktiseerimise osa.

Läbi juhendatud meditatsioonide, õpime, kuidas tuua end olevikku, praegusesse hetke. Kuidas osaleda elus, kuidas sõbruneda ka nende jõududega, kes takistavad meie tingimusteta kohalolu ning kuidas tuua need põhimõtted ja harjutused meie igapäevasesse ellu.

Takistuste ja häirijatega töötamine - mõtted, mälestused, plaanid, tunnetused, valu, emotsioonid, ootused, võrdlemine, enesehinnangud.

Mida meel ei mäleta, seda mäletab keha.

Grupitöö reeglid

• kõik, mida me räägime, jääb meie vahele
• usalduslikkus
• lahkus
• toetus
• osalemisõigus
• vaikimisõigus

Lepinguliste klientide hind on vastavalt esitatud hinnapakkumistele ja sõlmitud lepingutele.