Artikkel on avaldatud 29. märtsil delfi.ee -s

Toimetas Einar Ellermaa, foto: Sven Arbet

Liigne alkohol ei mõjuta kunagi ainult joojat, vaid ka tema pereliikmeid, sõpru, kolleege, naabreid ja ka täiesti juhuslikke inimesi, kes temaga ühes või teises olukorras kokku puutuvad.

Alkoholi liigtarvitaja käitumine on sageli kohatu ja tekitab teistes inimestes ebamugavust, piinlikust, viha, aga ka haletsust ja kaastunnet.

Võimalusel püütakse teda ignoreerida või tehakse nägu, et ebaadekvaatset käitumist ei märgata. Kui olukord muutub kriitiliseks ning keegi üritab sekkuda, siis lõppeb asi sageli tüliga ning vaheleastuja lööb käega.

Mis on kaassõltuvus?

Lähedastel tekib ajapikku jõuetuse ja abituse tunne, lisaks sellele võidakse ennast olukorras ka mingil moel süüdi tunda. Osavate manipuleerijatena süvendavad alkoholi liigtarvitajad seda tunnet ning sageli õnnestunult. Lähedased pingutavad püüdes iga hinna eest “mitte anda põhjust” juua. Sageli üritavad lähedased ka iga hinna eest hoida puhtana oma kaaslase (ja sellega ka iseenda) mainet, varjates või ilustades liigtarvitaja tegusid. Elu püütakse ümber korraldada nii, et kõigepealt saaks rahuldatud alkoholi liigtarvitaja vajadused. Lähedase enda vajadused jäävad järjest enam rahuldamata.

Sellist suhet nimetatakse alkoholi kaassõltuvuseks ja see võib olla inimese jaoks sama hävitav, kui alkoholisõltuvus.

Kaassõltlasele on omane:

Kaassõltlane sõltub alkoholisõltlase emotsioonidest ning usub, et temalgi ei saa olla hea, kui alkohoolikust elukaaslasel parasjagu paha tuju on.

Kodus on kaassõltlane selline, nagu alkoholisõltlase käitumine parasjagu võimaldab ja see muudab tema olukorra väga ebakindlaks.

Kaassõltlane ei võta enne midagi ette, kuni pole hoolega kaalunud, kuidas alkoholisõltlane reageerida võiks.

Perekonnas võtab maad pidev närviline valvelolek, mis haarab kõiki peale alkohooliku enese.

Nagu alkoholisõltuvus, on ka kaassõltuvus süvenev. Alkoholisõltlase lähedastel on üha raskem säilitada stabiilsust väljaspool perekonda, näiteks tööl, sest vaimse tervise kurnatus mõjutab nii reaktsioone kui ka käitumist.

Kõige eelneva tulemusel kaotavad kaassõltlased huvi ühiskonnas toimuva vastu ning tunnevad ennast tõrjutuna. Suurem osa neist on proovinud leida olukorrast väljapääsu samuti alkoholis.

Kaassõltlane elab tihtipeale vaimselt kurnavat kaksikelu, väljapoole üritatakse halva mängu juures head nägu teha

Kuidas vältida kaassõltuvuse tekkimist?

Kõikidel lähedastel ei teki kaassõltuvust. Psühholoogid on seisukohal, et kaassõltuvateks muutuvad kergemini inimesed, kellel on madalam enesehinnang ja kes kipuvad sagedamini süüd enda peale võtma.

Kaassõltuvuse ennetamise esimene reegel on – ole olukorrast teadlik. Alkoholi tarvitamise häire ei tekki üleöö, samuti kaassõltuvus, isegi kui selleks on isiksuslikud eeldused.

Otsekohene omavaheline rääkimine probleemist on oluline. Paraku, sageli ei ole rääkimine alkoholi liigtarvitajaga erinevatel põhjustel võimalik. Kuid alati on võimalik rääkida mõne aruka täiskasvanud inimesega – sõbra, spetsialisti, mõnikord ka iseendaga. Rääkimise eesmärk on saada selgust vastutuse piirides ja sealt edasi nende piiride hoidmises. Kaassõltuvuse vältimiseks tuleks alati meeles pidada, et iga täiskasvanud inimene vastutab oma otsuste ja tegude eest ise.

Kuidas kaassõltuvusest vabaneda?

Kui oled kaassõltuv ja tahad sellest vabaneda, siis pead sina ise selle suhtes midagi ette võtma. Ainult sina saad selles suhtes midagi ette võtta.

Õpi mõistma enda kaassõltuvust – suhtumisi, tundeid, mõtteid, käitumismustreid, mis sellega kaasas käivad. Õpi iseenda eest hoolt kandma ja ennast armastama. See, kelle eest sa pead esmalt hoolitsema oled vaid sina ise. Kui sa hoolitsed enda eest, siis suudad aidata ka oma alkoholisõltlasest lähedast.

Keskendu taas rohkem iseendale. Kui oled ennast unarusse jätnud, õpi uuesti ennast hoidma ja armastama. Sea endale elus eesmärgid, kuhu poole püüelda, leia endale mõni meelistegevus, tegele hobidega. Võib-olla on sinu elus varem see kõik juba olnud, kuid kaassõltuvuses olek on kõik selle varasema nö hävitanud.

Ära pehmenda ega lahenda sõltlase probleeme.

Lõpeta tema eest hoolitsemine (nt tema järelt koristamine, joogi ostmine, võlgade tasumine jt) ning ta tarvitamise varjamine (valetamine nt sugulastele/tööandjale). Ära eita sõltlase poolt vägivaldset käitumist enda suhtes. Sa ei pea seda taluma. Ühesõnaga – lase sõltlasel endal kogeda joomisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi, siis on ka suurem tõenäosus, et ta ise oma kainuse nimel pingutama hakkab.

Leia endale sobiv taastumis- või tervenemisprogramm. Loe kirjandust, mine lähimasse kaassõltlaste toetamiseks mõeldud eneseabigruppi. Ära häbene rääkida oma murest perearsti või pereõega, head nõu oskavad anda vaimse tervise õed. Kui sulle tundub, et nende soovitustest pole abi, pöördu psühholoogi poole. Psühhoteraapias käimine aitab sul tasapisi jälle iseenast leida.

Hakka oma elu elama!

Kaassõltuvusest vabanemine muudab sageli suhte dünaamikat – kui sa ei aita tema sõltuvust alles hoida, võib sõltlane hakata muutma. Samuti saavad sinu vajadused suhtes rohkem rahuldatud. Võib juhtuda, et vajate mõnda aega eraldi, et oma tunnetest ja mõtetest paremini aru saada. Haiget tegevast suhtest ei peaks ka iga hinna eest kinni hoidma ning mõnikord võib see tähendada suhte lõppu.

Abi saamiseks peaks pöörduma psühholoogi vastuvõtule. Võid pöörduda ka perearsti vastuvõtule, kes sind vajadusel edasi suunab.

Alkoholitarvitamise häirega patsientidega töötavad spetsialistid on valmis ja oskavad nõu anda ka patsientide lähedastele. Seda samuti juhul, kui alkoholitarvitamise häirega isik ise ei soovi abi saamiseks kuhu pöörduda.

Tugirühmad

Alkoholisõltlaste lähedastele on olemas eneseabi grupid. Rohkem infot ja abi saab Al-Anoni pererühmast, mis on alkohoolikute sugulastest ja sõpradest koosnev kaaslaskond, kuhu kuulujad jagavad oma kogemusi, jõudu ja lootust, et lahendada ühiseid probleeme. Rühma võib minna igaüks, kes kannatab või on kannatanud sellepärast, et lähedane inimene joob. Osalemine on tasuta.

Alkoholisõltlaste täiskasvanud lastele on olemas oma tugirühmad. “Alkohoolikute täiskasvanud lapsed” on meeste ja naiste anonüümne sõpruskond, mille liikmed tahavad terveneda, teadvustades endale oma hävitavaid käitumismalle ning jagades üksteisega oma kogemusi, jõudu ja lootust.

Abi ja mõistmist võid saada ka vaimse tervise tugifoorumist “Sa ei ole üksi”. See on toetav, sõbralik ja informatiivne vestlusruum vaimse tervise ja heaolu teemadel. Foorumis osaleb nii inimesi, kes püüavad oma alkoholitarvitamist vähendada, kui nende lähedasi. Foorumit modereerivad kogemusnõustajad, kes on ise suutnud alkoholist jagu saada või on tunda saanud lähedase alkoholitarvitamisega seonduvaid probleeme ning tahavad oma kogemusi ja teadmisi teistega jagada.

Jälgige meid ka sotsiaalmedias: