Üks lapsepõlve mälestus muutis oluliselt minu tervist. Olin 6 aastane kui kogesin meeletut hirmu, et mu kodu põleb maha. Uinusin alles vastu hommikut. See hirm on põhjustanud unetuse probleemi, mis  on minu depressiooni peamine käivitaja.

Esimest korda diagnoositi mul depressioon peale tütre sündi kui olin 19 aastane. Olin hirmul oma vastsündinud lapse pärast ning kartsin magama jääda. Diagnoos oli siis: sünnitusjärgne depressioon.

2014.aastal viibisin haiglas mõõduka depressiooniga, 2017.aastal suutsin üle töötada, läbipõlemise tulemusena langesin psühhoosi. 2019.aastal nimetati diagnoosi “segatüüpi skisoaffektiivne häire” .

Viimase kolme aasta jooksul olen igapäevaselt õppinud oma diagnoosiga elama. Olen osalenud mitmetes teraapiates ning seeläbi mõistnud, et kõige enam aitab töö iseendaga, enese analüüs ja aktiivne tegutsemine. Oluline on välja tulla ohvrirollist ja õppida enda elu juhtima ja võtma vastutuse elu eest.

2022.aastal lõpetasin Libertas Koolituse kogemusnõustaja koolituse.  Seejärel otsustasin jätkata samas vabatahtliku kogemusnõustajana. Saan olla abiks neile, kes on kogenud häirivaid olukordi. Olen pidevas taastumisprotsessis.

Libertas Keskuses juhin depressioonigruppi.

Jälgige meid ka sotsiaalmedias: